Noorte ettevõtlikkuse suuna tegevusi Järvamaal toetab Euroopa Regionaalarengu Fond ja Järvamaa Omavalitsuste Liit

« Tagasi

Järvamaa Arenduskeskuse olulised tegevused 2018. aastal

SA Järvamaa Arenduskeskuse missiooniks on aidata kaasa ja leida lahendusi oma klientide ja partnerite ideedele, nii ettevõtlusteadlikkuse, turismivaldkonna arendamisel, kodanikuühiskonna toetamisel kui ka noortega tegelemisel. 

Ettevõtlusteadlikkuse arendamise suund on arenduskeskuse tegevuses kõige suurema osakaaluga. Ettevõtlusteemalist nõustamisteenust soovis eelmisel aastal 180 korral 95 erinevat ettevõtjat või potentsiaalset alustajat. Esimesele nõustamisele tulijatest 64% ei oma ettevõtet. Nõustamiste käigus on klientide küsimused saanud vastused ja tema tegevusplaani on toetatud. Tagasiside põhjal  soovitab 86 % klientidest meie teenust teistele.  Viimastel aastatel on keskuse klientide arv püsinud stabiilsena.

Uusi ettevõtteid registreeritakse Järva maakonnas igal aastal umbes 200, meie keskuse kliente on nende seas umbes 30%. Peamiselt luuakse mikroettevõtteid ja üsnagi traditsioonilistel tegevusaladel nagu jaekaubandus, iluteenused, aiandus, mesindus, autoremonditeenus jne.

2018. aastal korraldasime alustava ettevõtja baaskoolitust, ettevõtluspäeva, ettevõtlusnädalat, arengureise, mentorklubi jm seminare ning koolitusi. Ettevõtlusnädala erinevad sündmused olid suunatud nii alustavale kui tegutsevale ettevõtjale, turismiettevõtjale ja koolinoortele. Kokku osales ettevõtlusnädala sündmustel üle 800 inimese.

2018 aastal toimus 5 mentorklubi kohtumist koos koolitustega ning 2 arengureisi. Mentorklubis ja arengureisidel oli kokku osalejaid 194. Kui vaadata osalejate nimekirja siis seal on ettevõtjaid, kes on käinud aasta jooksul mitmel kohtumisel ja arengureisil. Erinevaid osalejaid oli 2018 aastal 87 inimest 67 erinevast organisatsioonist. Mentorklubi loomisest alates on nimekirjas 131 erinevat inimest 99 erinevast organisatsioonist.

Kui võrrelda mentorklubis osalevate ettevõtete arengutulemusi 2016 ja 2017 aasta majandusaasta aruandeid võrreldes, siis mentorklubi ettevõtjate:

  • müügitulu kasv on olnud 1,9 miljonit eurot ehk 17 %
  • kasumikasv on olnud 166 tuhat eurot ehk 46 %
  • töötajate arvu kasv on olnud 16 inimest ehk 7 %

Mentorklubis osalevate ettevõttete müügitulu on kokku 13 miljonit eurot, kasum 0,5 miljonit eurot ja nendes ettevõtetes töötab 230 inimest.

Turismivaldkonnas abistas arenduskeskus maakonna erinevate organisatsioonide ühist osalemist siseturismi suurimal messil Tourest 2018. Kokku sai pandud maakonna turismikaart. Lisaks korraldasime traditsioonilisi turismiasjaliste ümarlaudu ja nõustasime mitmeid alustavaid turismiettevõtjaid. Algus sai tehtud ka turismiportaali visitjarva.ee arendamisega, mis avaneb käesoleva aasta veebruaris. Tallinn-Tartu maantee ääres Kükita Grilli kõrval ja Pärnu-Rakvere maanteel Märjandi Circle K tanklas asuvad turismikaardid said uuendatud.

Kodanikuühiskonna valdkonnas on nõustamiste trend igal aastal vähenemise suunas, kuna uusi MTÜ-sid ei asutata enam nii palju kui seda tehti aastaid tagasi. Tänasel päeval on oluline rõhuasetus ühingute arengunõustamistel ja jätkusuutlikkuse tagamisel.

Meie poolt korraldatud ühenduste viiepäevane arenguprogramm keskendus küsimustele  kuidas kaasata inimesi, mismoodi koostada strateegilist plaani, kuidas jõuda õige sihtgrupini ning kuidas läbi kommunikatsiooni endid rohkem nähtavamaks teha vastuste otsimisele. Kodanikuühiskonna olulisim sündmus toimus novembri lõpul kui korraldasime Ühisnädala raames maakonna kodanikuühiskonna teemapäeva ja tunnustati vabaühenduste tublimaid. Kodanikuühiskonna Sihtkapitalil (KÜSK) on saanud tavaks tunnustada aasta lõppedes silmapaistvamaid maakondlikke arenduskeskusi ja kodanikuühenduste konsultante. 2018 aastal sai kodanikuühiskonna aasta edendaja tiitel Järvamaa Arenduskeskus. Tiitel tuli maakonda, sest Arenduskeskus arendab iga aasta silmapaistvalt ja mõjusalt kodanikuühiskonda, julgeb katsetada, võtab koostöö tegemiseks initsiatiivi ning on viimastel aastatel tublisti panustanud Ühisnädalasse ja Arvamusfestivali.

Noorte ettevõtlikkuse ja haridusuuenduse teemal oli 2018. aasta väga tegus. Arenduskeskuse korraldatud tegevustes osalesid kõik maakonna 24 kooli. Noorte ettevõtlikkuse alastesse tegevustesse on kaasatud ka kaheksa lasteaeda. Türi lasteaed esitas edulugude konkursile oma loo, mis sai vabariigis esikoha. Haridusprogrammi „Ettevõtlik kool" baastaseme saavutasid Järva-Jaani Gümnaasiumi ja Väätsa Põhikooli kõrval eelmisel aastal Roosna-Alliku Põhikool ja Türi Ühisgümnaasium. Meie maakonna Ettevõtliku kooli võrgustiku kuulub nüüd juba 11 kooli. Edulugude konkursile laekus eelmisel aastal 13 edulugu, millest neli saavutasid üle-eestilisel konkursil nominatsiooni. Järvamaa koole külastati eelmisel aastal märkimisväärselt palju. Parimaid praktikaid käisid omandamas haridusinimesed Saaremaalt, Läänemaalt, Pärnumaalt ja Lääne-Virumaalt. 2018 aastal korraldasime 36 üritust, milledel osales 1217 õpilast ja 639 õpetajat (kordade arv). Koolijuhtide õppereis viis sellel aastal Aserbaidžaani, kus tutvuti sealse haridussüsteemiga. Reisi eesmärgiks oli vahetada kontakte ja parimaid praktikaid edaspidiseks koostööks.

Eelmisel aastal oli Järvamaa Arenduskeskus väljas ka Arvamusfestivalil aruteluga „Töötaja leidmine ei ole keemiline valem!", mis osutus väga populaarseks, haarates kaasa mõtlema ligi sada inimest. Seekordne teemapüstitus tulenes probleemist, et enamikes Eesti maakondades, sh Järvamaal, on ettevõtjatel suur mure tööjõupuudusega, eelkõige on puudus  kvalifitseeritud tööjõust. Arutelu eesmärk oli koos ettevõtjate ja kogukonnaga leida ning otsida lahendusi, kuidas elavdada maapiirkonnas ettevõtlust, kuidas leida, kutsuda ja  hoida töötajaid ning millised on veel täiendavad võimalusi uute töötajate toomiseks maakonda. Arutelu käigus vaagiti mida tähendab sõna lihttööline ja milline on mõistete tööline ja töötaja vahe ning kas turul on üle pigem spetsialiste või reatöötajaid. Peatuti ka võõrtööjõu teemal, et kas ja kuidas ning mis tingimustel seda maakonda meelitada. Väga selgelt jäi arutelus kõlama, et töötaja värbamisel tuleb lähtuda igast inimesest kui indiviidist ning hästi oluline on mitte ära unustada inimlikkust, positiivset suhtumist ja eluhoiakut ning tunnustada ja kiita inimesi. Ühiselt mõisteti samuti, et tulevikku vaadates on väga oluline panustada meie haridusse ja noorte arengusse. Noortesse süstitud ettevõtlikkus kui elu hoiak on äärmiselt oluline ja ilma selleta ei ole enam võimalik häid ning tublisid ja vastutustundlikke töötajaid leida.

Järvamaa Arenduskeskus vedas 2018. aastal maakonna arengustrateegia 2019-2035+ koostamise protsessi.  Arenduskeskus on varemgi osalenud peaaegu kõigi maakonna arengukavade, strateegiate ja planeeringute koostamisel, mitmete nende loomist ka ise juhtinud. Arvestades eelnevaid kogemusi ja tugevat kontaktvõrgustikku, otsustas Arenduskeskus seekord arengukava koostamist vedada põhimõttel, et protsessi eestvedajad ning osalejad oleksid hiljem ka strateegia  elluviijad ja rakendajad. Kokku toimus neli suuremat juhtgrupi kogunemist ja üle 30 nõukoja koosoleku, milles osales rohkem kui sada inimest. Eri valdkondade nõukodadesse kutsuti valdkonna aktiivsemad tegijaid arvestusega, et samad inimesed suudaks ka valmis strateegia ellu viia. Eesmärke, milleks maakonna arengustrateegiat vaja on, on mitmeid. Laiemas ja üldisemas mõttes on seda vaja maakonnas ühise soovitud tuleviku määratlemiseks, erinevate arendushuvide tagamiseks ning maakonna arenguliste ühishuvide defineerimise kaudu tegevuskokkulepete seadmiseks. Kitsamas mõttes aga arenguprobleemide ja -vajaduste kaardistamiseks ning rahastamismeetmete kavandamiseks. Maakonna arengustrateegiaga on võimalik tutvuda siin 

Täname oma kliente ja partnereid meeldiva koostöö eest! 

 

Lisainfo:

Katrin Puusepp
juhatuse liige
5349 7727
katrin@jarva.ee