Mis on inimeste liikumisele ning kaubanduskeskustele, poodidele ja söögikohtadele kehtestatud piirangute põhisisu?
 

Alates 25. märtsist:

• tuleb avalikes kohtades ja siseruumides (välja arvatud kodus) hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet. Avalikud kohad on mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad jms;
• võib avalikus kohas koos viibida kuni 2 inimest. Piirang ei kehti peredele ja avalike ülesannete täitjatele.

Alates 27. märtsist:

• jäävad kaubanduskeskustes avatuks vaid toidupoed, apteegid, sideettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakiautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid;
• on kaubanduskeskuste söögikohtades lubatud vaid toidu kaasamüük (välja arvatud siis, kui sinna pääseb tänavalt/parklast otse);
• tuleb kõigi avatud poodide ja teeninduspunktide uste juurde panna desinfitseerimisvahendid;
• tohivad söögikohad ja baarid olla avatud kuni kl 22ni (välja arvatud toidu kaasamüük ja kojuvedu);
• on suletud meelelahutus- ja lõbustuskohad.

Piirangud vaadatakse üle kahe nädala pärast. Eriolukorra meetmete järgimine on iga inimese kohustus. Ainult nii kaitseme koroonaviiruse eest iseend ja oma lähedasi ning kõige haavatavamat osa Eesti elanikest: meie vanemat põlvkonda ja krooniliste haigustega inimesi. Küsimuste korral vaata kriis.ee või helista 1247.

 

Kuidas saavad oma tööd teha need, kelle töös on vaja korraga rohkem kui kahe inimese osalemist?
 

Kuidas saavad oma tööd teha näiteks ehitajad, sidekaablite vedajad, mobiilimastide hooldajad, torustiku paigaldajad ja teised, kes töötavad mitmekesi?

Piirangute eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja neid rakendatakse siis, kui seda on võimalik mõistlikult teha. Need inimesed, kes töötavad mitmekesi koos, saavad kõiki ohutuse reegleid arvestades oma tööd teha. Erand kehtib ka avalike ülesannete täitmise puhul.

Töökohal tuleb kasutada desinfitseerimisvahendeid, välismaalt saabunutel tuleb jääda kaheks nädalaks koju ning hoolega oma tervist jälgida. Töötingimuste muutmisega peavad mõlemad osapooled nõus olema.

Kontoris töötades peab arvestama, et vahemaa oleks vähemalt 2 meetrit, oluline on pidev tuulutamine, regulaarne puhastus, haiged ja võimalikud nakatunuga kokkupuutunud ning riskigrupid tuleks koju saata jne.

Eriolukorra juhi korraldus ütleb, et keelatud on avalikus kohas viibida ja liikuda rohkem kui kahel isikul üheskoos, välja arvatud juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada. 

 

Mis saab suurettevõtetest, kas need pannakse seisma?
 

Eriolukorra lisameetmed:

suurettevõtted jätkavad oma tööd tavapäraselt, järgides Terviseameti soovitusi. Töötajad peaksid teineteisest olema soovitavalt vähemalt 2 meetri kaugusel, välja arvatud siis, kui seda pole võimalik mõistlikult tagada.

Avalikus ruumis (mängu- ja spordiväljakul, rannas, promenaadil, tervise- ja matkarajal ning siseruumis) tuleb hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet, välja arvatud kodus ja siis, kui seda pole võimalik mõistlikult tagada.

 

Mis on kaubanduskeskus?
 

Kaubanduskeskustele kehtib üldine liikumispiirang.

Kaubanduskeskus on hoone, kus on koos vähemalt kolm kauplust või teenindusettevõtet ja kuhu saab siseneda ühise sissepääsu kaudu.

Piirang kehtestatakse, kuna mitme kaupluse ja teenindusettevõttega keskus loob võimalused viiruste levikuks.

 

Kas mõni kaubanduskeskuses asuv pood võib jääda avatuks?
 

Jah, avatuks võivad jääda kaubanduskeskuse poed või teenindusettevõtted, kui:

• neil on tänavalt eraldi sissepääs,
• neisse pääseb ühisruume läbimata, näiteks otse parklast.

Samamoodi võivad jääda avatuks kaubanduskeskuse juures olevad toitlustusasutused, kuhu saab minna tänavalt.

 

Kui suletakse ostukeskuse terve teine korrus ja alumisel korrusel on üks pood, mis ei ole toidupood, siis kas see tohib olla avatud?
 

Näide 1. Jah, kui kaubanduskeskus paneb kinni terve teise korruse ning esimesel korrusel jääb lahti vaid üks pood, siis on tegemist poega, millel on õuest eraldi sissepääs ning see võib lahti jääda.

Näide 2. Kui kaubanduskeskus ehitab vaheseina, nii et ühte poodi pääseb otse välisuksest, tekib õuest eraldi sissepääsuga pood ja see võib lahti jääda.

Eesmärk on piirata paljude inimeste koosviibimist, kuna see soodustab viiruse levikut.

Korralduses toodud piirangud ei kehti

• toidukauplustele,
• apteekidele,
• kauplustele, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid vastava kaardi alusel,
• pangakontoritele,
• telekommunikatsiooniteenuste osutajatele,
• pakiautomaatidele,
• söögikohtadele, kus müüakse toitu ainult kaasa.

Kaubanduskeskuse pood võib jääda avatuks, kui sellel on tänavalt eraldi sissepääs või kui poodi pääseb ühisruume läbimata, näiteks otse parklast.

 

Kas söögikohad, mis ei asu kaubanduskeskustes, võivad olla lahti?
 

Söögikohtades ja baarides, mis ei asu kaubanduskeskustes, saab kohapeal süüa kuni kella 22ni.

Pärast kella 22 on neis lubatud ainult kaasamüük või kullerteenus.

Söögikohad ja baarid, mis asuvad küll kaubanduskeskuse juures, kuid millele on ligipääs ka tänavalt, võivad olla avatud kella 22ni.

Kaubanduskeskustes asuvates söögikohtades ja baarides on lubatud ainult kaasamüük või kullerteenus.

 

 

Kas poed, mis ei asu kaubanduskeskustes, võivad olla lahti?
 

Jah, eraldiseisvad poed, näiteks ehituspoed, aianduspoed jm võivad olla lahti.

Ka eraldiseisvad kaubanduspinnad võivad olla lahti.

 

Kas kaubanduskeskustes asuvad söögikohad võivad olla rahvale avatud, nagu tavaliselt? Ehk kas söögikohas võib süüa pakkuda kohapeal söömiseks?
 

Ei, kaubanduskeskustes olevad söögikohad tohivad olla avatud üksnes toidu kaasamüügiks. Kohapeal toidu tarbimine ei ole lubatud. Restoranid-baarid-kohvikud ehk toitlustusasutused, mis asuvad küll kaubanduskeskuse juures, kuid millele on ligipääs ka tänavalt, võivad olla avatud kella 22ni, nagu ka eraldiasuvad toitlustusasutused.

 

Kui toidupoes müüakse ka muud kaupa, kas saab jätkata kogu sortimendi müüki? Näiteks riided, kosmeetika, köögitarbed, pesuvahendid jne?
 

Jah. Kaubanduskeskuste sulgemise eesmärk ei ole piirata poodides müüdava kauba sortimenti, vaid rahvarohketes kohtades koosviibimist. Kui toidupoes müüakse ka muud kaupa, saab jätkata kogu sortimendi müüki. Näiteks riided, kosmeetika, köögitarbed, pesuvahendid jne.

 

Kuidas ma pääsen suletud kaubanduskeskuses olevasse toidupoodi või apteeki, kui apteek on näiteks mitu korrust kõrgemal?
 

Kaubanduskeskuste üldkasutatavad ruumid, mis on vajalikud toidupoodi, apteeki või teistesse erandite alla kuuluvatesse kohtadesse minemiseks, peavad olema lahti.

 

Millised reeglid kehtivad kaubanduskeskuses olevatele söögikohtadele, mis eraldiseisvatele söögikohtadele? Või on reeglid ühesugused, et söögikoht tavalisel viisil ei tööta, vaid müüb ainult toitu kaasavõtmiseks avamisajast kuni maksimaalselt kella 22ni?
 

Kaubanduskeskuses olevad söögikohad võivad olla avatud üksnes toidu kaasamüügiks. Kohapeal toidu tarbimine ei ole lubatud. Kaubanduskeskusest väljaspool viibivad toidukohad võivad olla lahti kuni 22, sh on lubatud toidu tarbimine kohapeal. Pärast kella 22 võivad söögikohad müüa ainult kaasa ostmiseks (nii inimestele, kui nt toidu kojuveoteenuse osutajatele).

 

Kas toidukullerid võivad söögikohtadest võtta inimestele toitu kojuviimiseks ka pärast kella 22, kui inimestele endile on söögikoht kaasaostmiseks suletud?
 

Nii tavainimesed kui toidukullerid võivad pärast kella 22 osta toitu kaasa ja osutada kojuveoteenust.

 

Kas pitsarestoranid ja nende köögid, kust tellitakse kulleriga pitsasid, võivad edasi töötada?
 

Pitsarestoranid on samuti toitlustusasutused ja kehtivad samad reeglid – ostukeskustes on lubatud vaid kaasaost. Väljaspool ostukeskust asuv restoran võib olla avatud kuni kella 22ni ja sealt edasi on lubatud vaid kaasaost/kullerteenus.

 

Kuidas on reguleeritud kohvikute töö, mis pakuvad vaid kohvi ja saiakesi? Või näiteks ainult kohvi?
 

Kohvikute töö on reguleeritud sarnaselt kõigile teistele toitlustusasutustele – ostukeskustes on lubatud vaid kaasaost, väljapool ostukeskusi asuvad kohvikud võivad olla lahti kuni kella 22ni ning pärast seda on lubatud vaid kaasaost/kullerteenus.

 

Kui poel on üks uks kaubanduskeskuses ja teine tänavalt, kas siis pood võib avatud olla nt kullerteenuse osutamiseks?
 

Kaubanduskeskuses asuv pood (ja ka toitlustusasutus) saab jääda avatuks, kui poodi on tänavalt või parklast eraldi sissepääs ning poodi pääsemiseks ei ole vaja läbida üldkasutatavaid ruume. Kaubanduskeskuses olev uks tuleb sellisel juhul hoida suletuna.

 

Kas kaubanduskeskustes asuvad ja toitu müüvad eripoed (nt juustupood) võivad jääda lahti?
 

Toidukaupluse määratluse alla läheb pood või müügilett, kus müüakse toidukaupa. Ja seda sõltumata müügisaali suurusest. Näiteks Biomarket, Juustukuningad, Matsimoka jms võivad kaubanduskeskustes lahti jääda.

 

Kuhu liigituvad kaubanduskeskuses olevad toidukohad, milledel on eraldi sissepääs tänavalt (parklast)? Kas tegemist on siiski toidukohaga kaubanduskeskuses või on tegemist kaubanduskeskusest väljaspool asuva toidukohaga?
 

Toitlustusettevõtete puhul kehtib kauplustega sama põhimõte. Kui toidukohal on keskuse sissepääsust eraldi sissepääs tänavalt või on sinna võimalik siseneda keskuse üldkasutatavat ruumi läbimata (nt parklast), siis on tegemist kaubanduskeskusest eraldi oleva söögikohaga, mis võib olla avatud kuni kella 22-ni toidu tarbimiseks kohapeal. Pärast kella 22 saab söögikoht olla avatud vaid kaasamüügiks. Seejuures peab olema tagatud, et kohapeal söömisel-joomisel on kliendid üksteisest vähemalt 2 meetri kaugusel.

 

Kas lemmikloomapoed võivad kaubanduskeskustes lahti jääda?
 

Kaubanduskeskuses asuv loomapood võib jääda lahti, kui sinna pääseb eraldi sissepääsu kaudu tänavalt või parklast. Kui loomapoes on loomi, keda peab hooldama, siis omanikud ja poe töötajad võivad käia. Loomatoidupood on ikkagi loomapood ja ei kuulu toidupoodide hulka sõltumata sellest, kas seal müüakse ainult krõbuskeid ja pasteeti, või ka loomi. Loomaomanikel tuleks leida pood, kus on eraldi sissepääs tänavalt, või tellida oma lemmiku toit e-poest. Eraldi asuvad loomapoed võivad lahti jääda.

 

Kas alkoholipood, mis on registreeritud toitlustusettevõttena, võib kaubanduskeskuses avatuks jääda? Seda hoolimata asjaolust, et sel puudub eraldi sissepääs?
 

Alkoholipood on seaduse mõttes toidupood ning võib olla avatud.

 

Kui keskuses on toidupoele lisaks ainult üks pood (nt lillepood), kas see võib lahti jääda?
 

Jah, kui keskuses on alla kolme kaupluse/teeninduskoha, siis võib see lahti jääda.

 

Kas võime kliendi WC-d keskuses sulgeda?
 

Kaubanduskeskuste üldkasutatavad ruumid, mis on vajalikud toidupoodi, apteeki või teistesse erandite alla kuuluvatesse kohtadesse minemiseks, peavad olema lahti. Terviseamet soovitab ka WC-d mitte sulgeda - soovitatakse tõhustada WC ruumide koristust ja desinfitseerimist, võimalusel paigalda kätepesu juhendid. Soovitame tutvuda ka juhendiga Terviseameti kodulehel.

 

Kui kaubanduskeskus ehitab vaheseina, et poode eraldada, siis kas need võivad jääda avatuks?
 

Kui kaubanduskeskus ehitab vaheseina, mis võimaldab kauplusesse/teenindusettevõttesse vaid väljast tänavalt sissepääsu, võib see kaubandusettevõte jääda avatuks.

 

Kas toidupoed peavad ka sisse- ja väljapääsude juurde desinfitseerimisvahendid tagama? Kust peaks kaupmees need võtma, kui neid pole saada?
 

Jah, toidupoodides peavad nii sisse- kui väljapääsude juures olema desinfitseerimisvahendid. Terviseamet soovitab pöörduda vabariigi valitsuse töörühma poole, mis tegeleb isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendite hankimisega ja mida juhib riigihalduse minister Jaak Aab.

 

Kas ja millised piirangud tulevad rehvivahetuskohtadele/autotöökodadele?
 

Hetkel ei ole plaanis piirata rehvivahetuskohtade ja autotöökodade tööd. Nendele kehtivad endiselt samad nõuded, mis teistele ettevõtetele. Ettevõtted peavad tagama piisava isikukaitsevahendite ja antiseptikute kasutamise, piisava puhastuse ja tuulutuse klientide vahel. Ühtlasi peab ettevõte jälgima, et kliendid ega ka klienditeenindajad ei ole haigussümptomitega, inimeste arv teeninduse ruumides peab olema viidud miinimumini ja tagatud peab olema klientide piisav eraldatus. Ka Maanteeamet teatas, et naastrehvide vahetamisega ei pea kiirustama, kuna aprillis on oodata muutlikku ilma ning temperatuur võib langeda miinuskraadideni. Suverehvidele üleminekuaeg on Eestis paindlik ja politsei aprillis kindlasti kellelegi naastrehvidega sõitmise eest trahvi ei tee.

 

Mis saab ehitus- ja aiapoodidest? Riidepoodidest ja raamatupoodidest, mis ei asu kaubanduskeskustes? Kas lähevad kinni või jäävad lahti?
 

Väljaspool kaubanduskeskusi asuvad poed jäävad avatuks. Kaubanduskeskuses asuv pood saab jääda avatuks, kui poodi on tänavalt või parklast eraldi sissepääs ning poodi pääsemiseks ei ole vaja läbida üldkasutatavaid ruume.

 

Kas ilusalongid, mis asuvad väljaspool kaubanduskeskusi jäävad avatuks? Kuidas ilusalongi teenindaja saab täita 2 meetri distantsi nõuet?
 

Väljaspool kaubanduskeskusi asuvad ilusalongid võivad jääda avatuks, kui neis järgitakse Terviseameti soovitusi

• kasutada isikukaitsevahendeid ja antiseptikuid,
• puhastada ja tuulutada klientide järel ruume,
• saata haigussümptomitega inimesed koju või arsti juurde,
• piirata salongis viibivate inimeste arvu,
• tagada klientide eraldatus.
   

Kas ehituspoed/mööblipoed pannakse ka kinni?
 

Väljaspool kaubanduskeskusi asuvad poed jäävad avatuks. Kaubanduskeskuses asuv pood saab jääda avatuks, kui poodi on tänavalt või parklast eraldi sissepääs ning poodi pääsemiseks ei ole vaja läbida üldkasutatavaid ruume. Nii on tavaliselt paljude ehitus-, mööbli- ja ka nt aianduspoodide puhul.

 

Mismoodi nendele suletavatele äridele kommunikatsiooni tehakse? Nt kust saab Nõmme turu juurikamüüja teada, et ta ei tohi reedest enam müügipunkti avada, juhul kui ta selle keelu alla käib?
 

Ettevõtjatega suhtlemine toimub läbi erialaliitude - Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Väikeste ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioon jne. Lisaks toimub teavitus läbi meedia. Turu müügipindade rentnikke peab teavitama turu omanik.

 

Kes teeb järelevalvet kaubanduskeskuste osalise sulgemise üle?
 

Kaubandustegevuse seaduse § 21 lõike 3 alusel teeb riiklikku järelevalvet kaupleja tegevuskohale sätestatud nõuete täitmise üle oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus. Politsei- ja piirivalveametile on antud korraldusega ülesanne teha järelevalvet 2-meetrise vahemaa piirangu järgimise üle, s.o inimeste käitumise üle.

 

Kuidas jälgitakse piirangute täitmist?
 

Loodame, et inimesed mõistavad vajadust käituda vastutustundlikult, et viiruse levikut inimeselt inimesele tõkestada. Politseinikud koos partneritega patrullivad avalikes kohtades pidevalt ning rikkumisi nähes juhivad inimeste tähelepanu kehtivale korrale. Lisainfo nõuete kohta: www.kriis.ee.

 

Kuhu teada anda, kui nähakse piirangute rikkumist?
 

Kui keegi märkab, et piiranguid rikutakse, tuleb sellest teada anda kohalikule omavalitsusele, otse kohalikule politseile, munitsipaalpolitseile, turvaettevõttele või helistada 112. Eelkõige on politsei ülesanne inimesi korrale kutsuda ning kehtivatele nõuetele viidata. Kui korrale kutsumine ei aita, on võimalik määrata sunniraha 2000 eurot.

 

Mis saab kui pood/asutus/isik kehtestatud piiranguid ei täida?
 

Kui keegi märkab, et piiranguid rikutakse, tuleb sellest teada anda kohalikule omavalitsusele, otse kohalikule politseile, munitsipaalpolitseile, turvaettevõttele või helistada 112. Eelkõige on politsei ülesanne inimesi korrale kutsuda ning kehtivatele nõuetele viidata. Kui korrale kutsumine ei aita, on võimalik määrata sunniraha 2000 eurot.

 

Kui kauaks kaubanduskeskusi ja vahemaa hoidmist puudutavad piirangud kehtivad?
 

Meetmed vaadatakse üle hiljemalt iga kahe nädala järel, et hinnata nende mõju viiruse leviku tõkestamiseks.

 

Mis saab turgudest? Tuleb sulgeda või jäävad avatuks?
 

Täiendavad liikumispiirangud turgudele ei laiene. Müüjad peavad järgima Terviseameti nõudeid ja tagama piisava isikukaitsevahendite kasutamise ja piisava puhastuse ning jälgima, et müüja ja kliendid ei oleks haigussümptomitega. Kliendid peavad hoidma omavahel 2-meetrist vahet.

 

Kas need teenindusettevõtted, mis asuvad kaubanduskeskustes, saavad tööd jätkata?
 

Kaubanduskeskustes saavad tööd jätkata toidupoed, apteegid, kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel (sh ka prilli- ja optikapoed), pangakontorid, telekommunikatsiooniettevõtete müügikohad, postkontorid ja pakiautomaadid ning toitlustusasutused, kus ei toimu toidu kohapeal tarbimist, vaid toimub üksnes toidu kaasamüük.

 

Kuidas peaks pood suutma tagada inimeste 2-meetrise vahe hoidmise nõuet? Sama on valitsuse otsuses ähvardus, et pood suletakse, kui ta seda nõuet ei täida.
 

Loodame, et inimesed mõistavad vajadust käituda vastutustundlikult, et viiruse levikut inimeselt inimesele tõkestada. Poeomanik saab siinkohal jälgida poodi sisenevate inimeste arvu ning seda vajadusel piirata, lisaks on võimalik oma klientidele sellekohaseid meeldetuletusi teha.

 

Kas tanklatele kehtivad mingisugused lahtiolekupiirangud või müügipiirangud?
 

Tankla poe-osa saab olla avatud 24/7, kohvikuosa tuleb kell 22 kohapealseks tarbimiseks sulgeda, lubatud on vaid kaasaost ja kullervedu.

 

Kas kinnistele turuhoonetele laienevad samuti kaubanduskeskustele kehtestatud piirangud? Kui jah, siis milliste piirangutega tuleb arvestada?
 

Kui kinnises turuhoones müüakse toidukaupa, siis võib see olla avatud. Seda eeldusel, et kauplejad tagavad külastajatele desinfitseerimisvahendid ning oma pindade piisava puhastuse. Kehtib üldine piirang, mille kohaselt peavad inimesed hoidma omavahel 2-meetrist distantsi. Kui kinnises turuhoones on müügil ka riided, siis vastab turuhoone kaubanduskeskuse tunnustele (palju erinevat liiki müüjaid) ning see tuleb sulgeda.

 

Kuidas jäävad lahti postkontorid?

• Postkontorid, mis asuvad kaubanduskeskustes ja mille sissepääs on kaubanduskeskuse seest, jäävad avatuks. Tagada tuleb külastajatele desinfitseerimisvahend sisse- ja väljapääsu juures.
• Postkontorid, mis küll asuvad kaubanduskeskustes, kuid on muust kaubanduskeskusest eraldi sissepääsuga, jäävad tavarežiimil avatuks juhul, kui kõik tervishoiunõuded on tagatud.
• Postkontorid, mis asuvad suuremate jaekettide pindadel (kuid mis pole kaubanduskeskus) jäävad avatuks.
• Eraldiseisvad postkontorid jäävad avatuks tavarežiimil.
• Avatuks jäävad ka need postkontorid, mis asuvad kaubanduskeskustes ning mille saadetisi ei saa sama linna piires ümber suunata. See puudutab kokku 16 kohalikku postkontorit, mis asuvad väiksemates kaubanduskeskustes üle Eesti. Avatuks jäävad: Kambja postkontor, Elva postkontor, Lihula postkontor, Mustla postkontor, Sindi postkontor, Võhma postkontor, Kehra postkontor, Keila postkontor, Maardu postkontor, Paldiski postkontor, Jõhvi postkontor, Kohtla-Järve postkontor, Iidla postkontor, Tapa postkontor, Kunda postkontor ja Kohila postkontor.
• Rohkem infot Omniva kodulehelt SIIN
   

Kas restoranidele on kirjeldatud täpsemad nõuded kauba üleandmisel klientidele? Kas on määratud mingi inimeste arv, kes võivad korraga näiteks restorani köögis töötada?
 

Järgida tuleb üldisi nõudeid tööandjatele – tagada tööpindade piisav puhastus, jälgida töötajate tervist, võimaldada regulaarset kätepesu või käte desinfitseerimist, korraldada töö nii, et töötajad puutuksid kokku minimaalselt. Täpsem juhend Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel.
 

Kas võib käte desinfitseerimiseks panna 80%-list viina täitepudelitesse?
 

Ei. Lisaks alkoholile muudavad desinfitseerimisvahendi tõhusaks ka mitmed teised komponendid, mis aeglustavad toote aurustumist pinnalt või parandavad pinna märgumist. Sellega saavutatakse viiruse vastaseks toimeks vajalik üheminutiline kontaktaeg. Etanool üksi ei pruugi bakterit või viirust tappa, sest see aurustub liiga kiiresti. Etanooli kasutamine desinfitseerimisvahendina võib vähendada haigustekitaja aktiivsust, kuid selle tulemusel võib tekkida ka etanooli suhtes resistentne haigustekitaja. Kokkuvõtlikult võib öelda, et registreerimata ja kontrollimata desinfitseerimisvahenditel ei pruugi olla tegelikke desinfitseerivaid omadusi ning seetõttu ei pruugi need kasutajat kaitsta.

 

Kas kauplustes on lubatud teha inventuuri, remonti või kokku panna e-tellimusi? Seda siis mitte kaubanduskeskuse valdaja, vaid üürniku poolt, et e-kaubandus püsima jääks?
 

Kaubanduskeskuses olevatesse kauplustesse on poe omanikel ja töötajatel lubatud minna, st nad saavad teha inventuuri, panna kokku e-poe tellimusi jms.

 

Kas tänavakaubandus on lubatud? Kui jah, siis milliste piirangutega tuleb arvestada?
 

Tänavakaubandus on lubatud, kuid järgida tuleb Terviseameti juhiseid - tuleb tagada kõigi pindade piisav puhastus, tuleb jälgida, et kliendid ega ka klienditeenindajad ei oleks haigussümptomitega, poes/leti ääres viibivate inimeste arv tuleb piirata miinimumini ja tagada klientide eraldatus, et oleks võimalik järgida 2-meetrise vahemaa nõuet.

 

Info on saadud - Korduma Kippuvad Küsimused - Riigikantselei kommunikatsioonikeskus

28. märts 2020 kell 16

Uue infotelefonina alustas 16. märtsil tööd Häirekeskuse infotelefon 1247, mis jagab informatsiooni koroonaviiruse leviku ja eriolukorraga seotud küsimustes. Telefon töötab ööpäevaringselt kolmes keeles (eesti, vene, inglise) ja on helistajatele tasuta.

 

Info koondas

Saima Piisner
Ettevõtluskonsultant
SA Järvamaa Arenduskeskus
saima@jarva.ee
tel +372 501 7770