Järvamaa Kultuuripreemiad
Järvamaa kultuuripreemia on asutatud 1992. aastal ja seda antakse laureaatidele üle kalendriaasta tulemusi silmas pidades detsembri lõpus või jaanuari alguses. Kultuuripreemia eesmärk on tunnustada ja tutvustada üldsusele kultuuritöötajaid, erinevaid kultuurižanre edendavaid üksikisikuid ja kollektiive, loojaid ja interpreete, kelle töö ja saavutused on oluliselt kaasa aidanud kultuuriväärtuste loomisele ja säilitamisele ning kultuurielu edendamisele maakonnas.
KULTUURIPREEMIATE LIIGID:
Aasta kultuurielu edendaja preemia – aasta kultuurielu edendaja paistab silma tegevusega, mis on leidnud laiemat kandepinda maakondlikul ja/või vabariiklikul tasandil, määratledes ennast Järvamaa taustaga. Läbi tema tegevuste on kaasatud kohalikud elanikud, loodud on kogukonda arendavad väärtused (huvitegevus, ajaloo- ja kultuuripärandit talletavad tegevused, näitused, ühistegevus). Eesmärgiks on inimeste kultuuriteadlikkuse tõstmine ja silmaringi laiendamine. Edasi antakse teadmisi/oskusi, mis suurendavad kogukonna ühishuvi. Kultuurisündmus on kaasanud kogu maakonna ja loonud positiivse kuvandi laiemalt. Läbi kultuurielu edendamise on Järvamaa elanikele ja külastajatele loodud võimalus saada osa kohalikust kultuuripärandist.
Aasta kultuurihoidja preemia - preemia antakse kultuuritöötajale, kes on aktiivne kultuurielu edendaja kohapeal. Ta peab olema pälvinud kogukonna lugupidamise, mis motiveerib inimesi osalema üritustel, ringide töös ja ühistegevuses. Kogukonna arengusse on kaasatud erinevad sihtrühmad, kes vastavalt oma huvidele on leidnud rakendust. Tähtsad on teod, mis parandavad olemasolevat olukorda märgatavalt ning julgustavad teisi hea eeskujuga. Läbi tegude on rikastunud kohalik kultuuriruum. Tekkinud on huvi ümbritseva vastu, mis omakorda innustab teadmiste täiendamisele kultuurivaldkonnas. Aasta kultuurihoidja on kohalikus elus edasiviiv jõud, kelle panus on mõõdetav läbi konkreetsete tegevuste (sündmused, ringid, heateod, kollektiivid, näitused jms).
Parima kollektiivi preemia – parim kollektiiv on silma paistnud oma loomingulise tegevusega nii kohalikul tasandil kui ka laiemalt. Kollektiivi tegevusest on sündinud meeldejäävad kultuurisündmused üldsusele. Süstemaatiline teadmiste ja oskuste arendamine on andnud kollektiivile konkurentsivõimelise taseme nii maakondlikul kui ka vabariiklikul tasandil. Koostöö on kollektiivi alustalaks, mis paistab silma innustatud esinemistes. Osalemine maakondlikel ja/või vabariiklikel konkurssidel on toonud kollektiivile auhinnalise koha. Oma tegevusala propageeritakse esinemiste kaudu maakonna üritustel. Kollektiivi esinemine tekitab positiivse emotsiooni ja on esteetiliselt nauditav.
Preemiaid antakse välja üks kord aastas.
Preemia saajad valib esitatud kandidaatide seast välja kuni 11 liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad: SA Järvamaa nõukogu esindaja, kultuurikoordinaator, kohalike omavalitsuste kultuuri valdkonna esindajad, Järvamaa kultuurinõukoja poolt nimetatud 3 liiget. Võimalusel kaasatakse hindamiskomisjoni eelmise aasta kultuuripreemiate laureaate või teisi kultuuri valdkonnas silmapaistvaid isikuid.
VARASEMAD TUNNUSTUSED:
2023
Reedel, 11. veebruaril 2023 jagati Järva-Jaani kultuurimajas maakonna kultuurivaldkonna parimatele preemiaid.
Tunnustusi andis välja nii Eesti Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp kui ka Järvamaa Omavalitsuste Liit.
Kultuuritegija preemia sai Anneli Siimussaar Järvamaa kultuuriellu ja Eesti piimandusmuuseumi töösse sära toomise eest.
Nominendid: Ülle Järve, Paide teater, Sanna Kondas, Kaja Vilipus, Riina Kalvet.
Kultuurisündmuse preemia sai Aljona Surzikova Käru muuseumi uute näituste ja laiendamise eest.
Nominendid: Albu põhikool 100, Kukemuru Ambient, Muuseumitee Järva vallas, Järva valla kirikute päevad, raamatukogubuss Krõõt, Oisu Aganiku festival
Järvamaa kultuuripärliks sai Kaja Kraav Järvamaa folkloori hoidmise ja edasikandmise eest.
Nominendid: Tiiu Schüts, Dmitri Kotjuh, Arlet Palmiste, Maarika Jäätma, Igor Kotjuh, Eva Seera.
Aasta kultuurielu edendaja preemia pälvis Paide muusika- ja teatrimaja kultuurijuht Mariliis Peterson.
Aasta kultuurielu edendaja preemiale kandideerisid veel Esna Galerii ning Kabala laulu- ja tantsupidu.
Aasta kultuurihoidja preemia laureaat on Rait Pilipenko.
Aasta kultuurihoidja preemiale kandideerisid veel Tiiu Vellama ja Küllike Veede.
Parima kollektiivi preemia sai naisrahvatantsurühm KABALAbajalad.
Parima kollektiivi preemiale kandideerisid veel ansambel Acadeemikud ja Piibe teater.
Vaata fotosid preemiate kätteandmisest SIIT ja SIIT.
Palju õnne võitjatele!