Söömishäirete Liit (SHL) on 2022. aastal salvestanud õppematerjalid söömishäirete ja antidepressantide kohta, mis on kasuks lastekaitsespetsialistidele ja sotsiaaltöötajatele nende igapäevatöös.

„Söömishäired on oma olemuselt ajakriitilised ja varajane märkamine ning sekkumine haiguse arenemise seisukohalt on määrava tähtsusega. Õigeaegse sekkumise ja ravi korral on tulemused paremad, hilinenud ravi korral aga kujuneb välja haiguse krooniline vorm ning sellest saab isiksuse osa, mida muuta on oluliselt keerulisem ning ressursikulukam või on tulemus lausa fataalne," selgitas Söömishäirete liidu tegevjuht Snezana Härma.

Madli Paas on Tartu Ülikooli kliinikumi arst, kes tegeleb söömishäiretega ja on keskendunud anoreksiale ja buliimiale. Videos doktor Paas räägib väga lihtsas keeles, mis on söömishäired ja kuidas haigust märgata, sest märkamine on esimene samm, et inimesed jõuaks abini. „Söömishäired ei ole toitumishäired, see on oluliselt laiem mõiste. Söömishäire on eelkõige mõttetegevuse häire," selgitas doktor Paas.  

Psühhiaater Margus Lõokene räägib videos antidepressantidest ja nende müütidest. Hetkel töötab doktor Lõokene osaühingus Taastumistreener, mis tegeleb sõltuvusravi ja taastumisega. „Usun, et ravimid on väga head asjad kuid ravimid on vaid üks osa," nimetas doktor Lõokene.  „Meditsiinis on ainult üks grupp haigusi, kus ravim teeb imet, ja need on nakkushaigused. Ühegi teise haiguste gruppidega seda ei ole,"

„Kõige olulisem on patsiendi informeeritus, ka elustiili roll on ülioluline, ainult ravimi võtmine ei anna sõltuvushäiretes tulemusi," tõi doktor Lõokene välja.

Eesti elanikkonnast on söömishäirega hinnanguliselt seitse protsenti inimestest. Söömishäirete (anorexia nervosa, bulimia nervosa, ülesöömishäire ja atüüpilised söömishäired) esinemissagedus on suurenenud kogu maailmas. Nende inimeste elukvaliteet ja töövõime on olulisel määral sellest haigusest mõjutatud ning nad vajavad abi ja tuge igapäevase eluga toimetulekul.

Söömishäired avalduvad tavaliselt 12-25 aasta vanuses, eelkõige tütarlastel ja mõjutavad negatiivselt muuhulgas nende fertiilsust ja elutahet. Ääretult oluline on lapsevanemate ja lähedaste kaasamine, kuna just nemad on lapse toetamisel kõige olulisem ressurss.

Psüühilistest ja kehalistest haigustest põhjustatud suremus on erinevate uurimuste andmetel 13-20%. Põhjusteks, miks söömishäirega inimesed ravini ei jõua, on madal haigusteadlikkus, vähene info söömishäirete ravi kohta ning söömishäiretega sageli kaasnev häbitunne.

Eestis on söömishäiretega inimestele ning nende lähedastele tugigruppe läbi viidud üksikutel juhtudel, peamiselt vaid statsionaarsel ravil viibinud patsientidele Tartu Psühhiaatriakliinikus ning Tallinna Lastehaiglas. Üle-eestilisi tugigruppe sellele sihtrühmale läbi viidud ei ole, põhjuseks peamiselt sobivatest spetsialistidest koosnevate eestvedajate puudumine.

Söömishäirete spetsiifikast tulenevalt (häbitunne, vähene haigusteadlikkus, häirunud kehataju) on söömishäirete puhul näidustatud just selle häire kesksed grupid. Uurimused on näidanud, et söömishäirega inimesed ei ole motiveeritud osalema laiapõhjalistes tugigruppides, kus on erinevate psüühikahäiretega inimesed koos.

Söömishäirete Liit, mis on loodud selleks, et koondada abivajajaid (söömishäirega inimesi ning nende lähedased), on võtnud eesmärgiks koordineeritult abivajaduse väljaselgitamise, infovahetuse ja sobivate spetsialistide kaasamise, kellel on kogemus ning sobiv väljaõpe söömishäiretega inimeste toetamisel (psühholoogid, psühhiaatrid, kogemusnõustajad, sotsiaaltöö spetsialistid).

Hetkeseisuga aitab SHL üle 130 peret üle Eesti. „Kui Teil on söömishäirete kohta küsimusi, võite julgelt helistada või kirjutada meile, oleme rõõmuga abiks," nimetas Snezana Härma.

 

Lisainfo

Snezana Härma
MTÜ Söömishäirete liidu tegevjuht
+372 525 1207
Snezana.Harma@soomishaired.ee