27 inimest 21 Järvamaa ettevõttest startis 13. septembril 2016 kahepäevasele arengureisile Hiiumaale, mille teema oli „Ettevõtlus väikeses kogukonnas". Arengureis oli planeeritud "Tööhõivekava" tegevusena, mida toetas Euroopa Liidu Regionaalarengu fond ning Järvamaa Omavalitsuste Liit.  

Reisi esimese päeva täitis koolitus. Urmas Kamdroni koolituse teema oli „Kuidas juhtida müügijuhti", millest jäi kõlama, et internet on küll kõikvõimas, kuid äri on suhtlus, millest inimlik faktor ei kao kunagi. Kõige tähtsam on leida oma toodet müüma õige inimene, keda just see toode kõnetab ja kes seda läbi ja lõhki tunneb. Kui inimese ainuke huvi on söögiraha teenida, siis see ei toimi.

Hea müügiinimene on ahne, aga aus. Ta peab arvestama sellega, et kui ta müües eisid ei saa, siis ei tule kunagi ka jahhisid. Uus müügitrend on pigem pehme, kliendiga mõnusat distantsi hoidev, mitte agressiivne müük a la „kui visatakse uksest välja, tulen aknast tagasi".

Müügimees saab veerand oma oskustest juhilt. Hea juht laseb müügimehel tegutseda – ärge segage kunagi müügikõne vahele! Mida rohkem vastutust juht ära annab, seda parem tulemus.

Müügitöö nõuab rutiinitaluvust. Kui sa oled kuu viimasel päeval oma meeskonna parim müüja, absoluutne tipp, siis arvesta sellega, et esimesel kuupäeval ei ole sa taas mitte keegi ja kõik algab otsast.

Kamdron soovitas ka pärast pingelist müügiperioodi  kogu meeskonnal aeg maha võtta ja restart teha.

Teisel päeval külastasime kokku kaheksat väiksemat ja suuremat firmat. Hiiumaa ettevõtluse kogukäive oli mullu 124 miljonit eurot, kõige enam inimesi töötas kaubanduses, plastitööstuses, ehituses ja transpordi alal. Enim on mikroettevõtteid – 859, 10-49 töötajaga ettevõtteid on 22 ja suuri, 50 – 249 töötajaga ettevõtteid seitse, keskmine palk oli 735 eurot.

Hiiu Gourmet OÜ  on väikeettevõte, mille eesmärk on pakkuda Hiiumaa kohalikust toorainest valmistatud tooteid.  Firmas toimetavad kaks naist, Heli Hahndorf ja Ly Kaups. Viimane võttis Järvamaa ettevõtjaid vastu Partsi veskis (see kuulub Pühalepa vallale), kogukonnamajas, kus korraldatakse ka erinevaid üritusi. Ly ütles, et nad tahavad teha asju, mis neile meeldib ja rääkis oma kogemustest, et turist tahab kuhugi reisides osta kaasa kohalikke tooteid. Sellest  Hiiu Gourmet mõte alguse saigi. Midagi Hiiumaa metsadest on nüüd igas tootes:  ürdisoolades, sinepites, siirupites, kõik pakendatud  turistile sobilikesse väikestesse purkidesse-pudelitesse. „Meie eesmärk pole oma toodetega vallutada Eestit ja Euroopat, kuigi üllataval kombel on ka hiidlased ise meie maitsed omaks võtnud," lausus ta. „Meie tooteid leiab ka Pärnu ja Tartu taluturgudelt."

Vaemla villavabrikus tegutseb Valdma pere. Paekivist hoone on 1841. aastal ehitatud Vaemla mõisa heinaküüniks. Aegade jooksul on majas olnud külapood, jahuveski ja 1950-tel organiseeris ENSV kohaliku tööstuse kombinaat siia villavabriku. Vanad masinad toodi siia mandri-Eestist ja töötasid 1987. aastani. 1992. aastal andis vanale majale uue elu perekond Valdma, kes tegi hoonele ja masinatele põhjaliku remondi.

„Mul juba kodakondsus on," naljatas Ardu kandist pärit, kuid nüüd juba  40 aastat Hiiumaal elanud  Jüri Valdma. Ta selgitas, kuidas töötavad 120 aastat vanad ja 1949. aastal Viljandist siia jõudnud masinad ja pani kraasid kõva lõginaga tööle. Neid on ühes ruumis kolm, lisaks heide lõikaja.

Tooteid kujundab tema tekstiilikunstnikust abikaasa  Tiiu, minija on leti taga müümas.

Kassaris elav Triinu Schneider õpetab talvel lapsi ja täiskasvanuid ujuma ning suvel ratsutama. Et käes on sügis ja õunteaeg, oli Triinul käimas aga õunamahlategu.  Selle järgi teda üle Eesti tuntaksegi.

Parasjagu oli tema mobiilne mahlapress (see maksis sama palju, kui tema kahekordne palkmaja kümme aastat tagasi) tööhoos kodusaarel, kui kutsutakse, sõidab Triinu sellega kohale ka mujale, enamasti laatadele –  3. ja 4. oktoobril on ta näiteks Türil. Kuid kutsutud on ka koolide juurde. „Näiteks Kernu koolil on oma õunaaed ja seal tegin mahla nii koolile, lasteaiale, kui ka hooldekodule. Kaasas on ka pastörisaator," ütles Triinu. Ta pani südamele, et õunamahla ei tohi pastöriseerimiseks keema lasta, vaid kuumutada ainult 82 kraadini ning kohe purki – muidu läheb kõik kasulik mahlas kaduma. Koduseks kuumutamiseks võiks valida ka väiksema poti, et mahl kuumeneks ühtlasel temperatuuril ja alt keema ei tõuseks.

Mahud on aastatega kümnekordistunud: kui esimesel sügisel kogunes mahlaliitreid 500, siis nüüd juba 5000.

Mahlateost ülejääva õunapuru söödab Triinu praegu hobustele – nii, kui ta masina tööle paneb, on hobused juba aia taga ootamas. Kuid sellest purust võiks keegi aretada ka uue toote, näiteks lisades õunadele mett ning seejärel kuivatisse – saaks pakkuda kommi asemel. Või siis õunapuru lihtsalt ära kuivatada ja jahuks jahvatada – ökovärk!

Orjaku külas on elanikke alla saja, külaseltsi liikmeid 46, kuid mõned neist ka suvitajad.  MTÜ Orjaku külaseltsi südameasjaks on olnud luua multifunktsionaalne külakeskus ja korrastada sadam.  Nelja aastaga ongi Orjaku sadam saanud uue hingamise. Seitsme projekti toel on omavalitsuse, seltsi ja ettevõtjate koostöös valminud Orjaku külaseltsi- ja sadamahoone  I etapp – infomaja, ja II etapp – saalimaja: esimeses kaubeldakse ka meenetega, saalis on kohti aga kuni veerandsajale kuulajale ning mai keskelt septembri keskpaigani  toimusid siin juba kolmandat suve kultuurineljapäeva sarja kontserdid ning näitused.

Seltsi eestvedaja Margit Kääramees lausus, et nende siht on Kassari maist septembrini pildis hoida. „Seepärast  alustame toredat nädalavahetust juba neljapäevast. Kontserdisari on olnud menukas," lausus ta.

Käina vald ehitas samas valmis ka kalasadama, mis elavdas rannakalandust ja mis on antud rendile MTÜ Mereküla Kalurite klubile.

Hiiumaa on plasti saar – plastiga tegelevaid firmasid on siin kogunisti kaheksa. Käinas tegutsev AS Dagöplast toodab polüetüleenist kiletooteid. Ettevõte tegutseb 1998. aastast ja on tänaseks üks juhtivatest kiletootjatest Baltikumis.  Peamiseks toodanguks on erinevad kilekotid, prügikotid, kilepõlled, hoiatuslindid ja kaablikaitse lindid. Samuti tegeletakse plastijäätmete ümbertöötlemisega.

Pearaamatupidaja Maiu Toomemäe ja tehnikajuht Ivo Aksli selgitasid, et firma käive oli möödunud aastal 9,3 ja sel aastal 13 miljonit eurot. Töö on kolmes vahetuses ja 80% toodangust läheb eksporti. Käina tehases (veel on firma tehased Emmastes ja Kärdlas) on töötajaid 60, palgad head. „Käinas vaba kinnisvara pole, isegi üürikorterid on jaos," lisas Ivo Aksli.  

Sarve poolsaarel asuva Pähkli talu peremees Kalle Talvi teadis oma kogemustest öelda, et elu maal on võimalik küll, isegi Hiiumaal. „Siin ei saa nii, et otsid töö. Siin tuleb tööd teha ja siis töö leiab su ise üles," lausus ta. Oma päevi täidab ta kiiksuga puidust kiiksuga tooteid meisterdades (näiteks on saadaval puidust läpptopp), või erilisi hooneid ehitades või alpakadega mässates. Perenaise Heli võib aga leida kas oma seebikojast seepi  või musta leedri õitest siirupit keetmast –  Heli firma Tahe OÜ leidis septembris Eesti parima mahetootja konkursil märkimist esimese omalaadse toote, leedriõie siirupi turuletoomise eest  – või  Hiiumaa ilusaimast, Heltermaa Käsitöömajast kaupa pakkumast.

Hiiumaa tarbijate ühistu juhataja Kaja Antons on küll pärit suvepealinnast, kuid asus siia tööle 1989. aastal ja tunneb nüüd, et saar on tema kodu.

Tuleva aasta mais 110. aastaseks saav ühistu teeb kõik selleks, et oma mainet kõrgel hoida ja inimesi just ühistu kauplustesse meelitada. Sellele aitavad kaasa ühistu tütarettevõtete Hiiu Pagari ja Hiiu Köögi pakutavad maitsvad tooted. Hiiu Pagari tootmisjuht Indrek Laaniste jalutas koos järvalastega läbi pagarikoja ja köögi, kus paljud tooted valmivad, nagu kodus.  

Antons lisas, et nad ostavad healmeelel kokku Hiiumaa mustikaid ja aiasaadusi  – salatiks tegemist ootasid hiiglaslikud kõrvitsad, loomulikult oma saarelt.

 

Lühikokkuvõtte reisist kirjutas
Arnika Tegelmann
OÜ Aleht
Lehe „AjaLeht" ja ajakirja „Maale" peatoimetaja

Arengureis oli planeeritud "Tööhõivekava" tegevusena, mida toetas Euroopa Liidu Regionaalarengu fond ning Järvamaa Omavalitsuste Liit.