10.09.2024 käis Margus Tammeraja (Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees) kõnelemas Järvamaa ettevõtjatele reaalajamajandusest. Üritust korraldas SA Järvamaa ja seda rahastati MAK2 projektist „VKE-de oskuste arendamine maakondlikes arenduskeskustes". 

 

 

Sissejuhatavalt kõneles Tammeraja, et reaalajamajandus on kui keskkond, kus erinevate osapoolte tehingute kajastamine toimub reaalajas ja majandustehingute andmed esitatakse digitaliseeritud kujul ja standardiseeritult, et neid saaks kasutada otse majandustarkvarades, aruandluses ja mujal. Ühtlasi tõi ta välja, mis kasu saab raalajamajandusest väikeettevõtja: lihtne alustada ettevõtlusega, ettevõtjal on aega tegeleda päris ettevõtlusega, laialdased digitaalsed võimalused, lihtne kaubelda, lihtsam ja kiirem aruandlus, võimalus kestlikkuse aruandlust koostada, reaalajas raamatupidamine, piiriülene usaldus, kasvule suunatud mõttelaad, ettevõtjal jääb rohkem aega innovatsioonile. 

 

Kõige rohkem on reaalajamajandus hetkel seotud e-arvete, e-kviitungite, e-tellimuste, e-veoselehtede ja muude digitaalsete dokumentidega, mida edastaks reaalajas erinevate osapoolte vahel ja mida vastuvõtja saab kohe edasi käsitleda ilma, et ta peaks ise uuesti andmeid sisestama. 

 

Tammeraja tõi välja, et e-arve on ostu-müügi tehingut tõendava algdokumendina üks enam levinumaid ettevõtete vahelises andmevahetuses. Eestis koostatakse ja edastatakse ca 75 miljonit arvet aastas ja e-arveid suudab vastu võtta ca 15 000 juriidilistisikut ehk ca 10% tegutsevatest 

 

E-arve vastuvõtmise plussiks on see, et e-arve on kiireim ja usaldusväärseim viis arve andmete edastamiseks müüjalt ostjale, sest andmed liiguvad müüja ja ostja raamatupidamissüsteemide vahel automaatselt ja ei ole vaja eraldi uuesti andmeid sisestada. 2020. aastal mõõdeti TalTechi ühe lõputöö käigus arvete sisestamisele kulunud aega ja kulusid ning järeldati, et PDF-arve töötlemise kuluks on 1,37 eurot ning e-arve töötlemisekuluks 0,74 eurot. Arvete töötlemisele kulu vahe on 0,63 eurot arve kohta. 

 

Reaalajamajanduse üheks oluliseks osaks on andmepõhine aruandlus. Nii nimetakse võimalust esitada riigile vajaliku detailsusastmega raamatupidamiskirjendid tavapäraselt täidetud aruandevormi asemel. Täna esitatakse erinevatele riigiasutustele erinevaid aruandeid, mille koostamise eest vastutab ettevõtja. Andmepõhise aruandluse puhul edastab ettevõte oma majandustarkvarast kord kuus andmed raamatupidamiskirjendite plokina, mille alusel erinevad riigiasutused panevad ise kokku just neile vajalikud „aruanded". Riiklikult on välja toodud adnmepõhise aruandluse eesmärk: Ettevõtjad saavad aruannete koostamise asemel keskenduda oma peamisele äritegevusele. 

 

Ettevõtjatel soovitatakse kasutada kõiki digitaliseerimise võimalusi:   

 

Kasuta kõige kaasaegsemat raamatupidamistarkvara:  

 

Ole kursis uute võimalustega:  

 

 

Riiklikul tasandil on reaalajamajanduse põhieesmärgi saavutamiseks seatud kolm valdkondade ülest tegevussuunda: luua tehnilisi võimalusi, reguleerida ja toetada era- ja avalikku sektorit RTE lahenduste kasutusele võtmisel, jätkata aktiivset piiriülest koostööd. 

 

RTE tehniliste võimaluste loomise tegevussuuna eesmärgiks on tõsta ettevõtlusandmete kvaliteeti ja kättesaadavust ning võimaldada nende reaalajas vahetamist erinevate osapoolte vahelises suhtluses läbi andmete semantilise analüüsi, struktureerimise ja standardiseerimise ning sobivate andmevahetuskanalite kasutamise. 

 

RTE kasutusele võtmise reguleerimine ja toetamine era- ja avaliku sektori koostöö tegevussuuna eesmärgiks on reguleerida ja toetada era- ja avalikku sektorit RTE lahenduste kasutusele võtmisel ja juurutamisel. 

 

Piiriülene koostöö Läänemere piirkonnas ja Euroopa Liidu tegevussuuna eesmärgiks on jätkata aktiivset piiriülest koostööd Läänemere piirkonnas, Põhjamaadega ja üldisemalt Euroopa Liidu tasemel, et liikuda ühiselt RTE-le ülemineku suunas. 

 

Vaata ka Margus Tammeraja videoid