Eesti majandus on aktiivne ning tööturul on rohkem töötajaid kui kunagi varem. Tööandjad teavad väga hästi, et meil on hoopis tööjõupuudus – vajame häid töökäsi, kes oleksid valmis panustama ettevõtte ja seeläbi kogu Eesti edusse.

Hea töö tegemiseks peavad olema aga tagatud ka head tingimused. Palk, muidugi mõista, on oluline. Aga liialt sageli kipub tahaplaanile jääma tõsiasi, et töötajad vajavad kindlustunnet ja teadmist, et töökeskkond on ohutu ja nende tervist säästev. Siis saavad inimesed keskenduda oma tööle ning anda maksimaalne panus. Meie eesmärk peab olema, et inimene läheks töölt koju sama terve ja rõõmsana kui ta tööle tulles oli.

Statistika pole aga kiita. Päevas juhtub Eestis 14 tööõnnetust. Enamus neist on kerged tööõnnetused, millest teatamine on aastatega oluliselt paranenud. Siinkohal tunnustan meie tööandjaid, kes ei varja tööõnnetusi, vaid tõesti uurivad, mis juhtus, et sarnaseid olukordi edaspidi vältida. Samas on tõsine probleem see, et ka raskeid õnnetusi juhtub üha rohkem. Eelmisel aastal jättis oma elu tööl 26 inimest. Tegemist oli viimase viie aasta traagilisimaga, mis kinnitab, et töökeskkond Eesti ettevõtetes vajab senisest oluliselt suuremat tähelepanu.

Järvamaal on ligi 900 vähemalt ühe töötajaga ettevõtet. Suurimad tööstusharud on kaubandus, ehitus ja kinnisvara, sarnaselt kogu Eestiga. Järvamaal registreeriti käesoleva aasta 9 kuuga 138 tööõnnetust, millest 108 kerget ning 30  rasket. Tööõnnetuste arv on varasema aastaga võrreldes suhteliselt sama. Suure tõenäosusega tööõnnetuste arv Järvamaal kas veidi kasvab või jääb samale tasemele eelmise aastaga, mis tähendab, et jätkuvalt saab ca 200 inimest Järvamaal tööd tehes vigastada.

Millest alustada, et tööl käimine poleks üks riskantne tegevus? Tööinspektsiooni kogemus näitab, et töökoha riske ei hinnata adekvaatselt ning oma võimeid hinnatakse jälle üle. Ohutu ja tervist hoidva töökeskkonna kujundamine peab algama põhjaliku töökoha riskide analüüsiga – mis võib meie töökeskkonnas inimestele ohtlik olla ning mida teha, et need riskid ei realiseeruks? Järgmine samm peab olema põhjalik töötaja juhendamine ja väljaõpe, et ta tõepoolest teaks ja oskaks just seda tööd teha ning neid masinaid ja seadmeid kasutada. Ja siit edasi peab töötaja võtma ohutuse küsimust väga tõsiselt, järgima nõudeid ning kasutama vajalikke isikukaitsevahendeid. Meil kõigil on üks elu ning seda peab hoidma, olgu siis tööl, kodus või puhkehetkel.

Maret Maripuu
Tööinspektsiooni peadirektor

Eesti töökeskkond Tööinspektsiooni pilgu läbi
Töösuhted ja probleemkohad

Lisainfot töökeskkonna teemade kohta leiate Tööelu portaalist www.tooelu.ee
Tööinspektsiooni tasuta infotelefonilt 640 6000 saab küsida nõu töösuhete, tööohutuse ja töötervishoiu kohta.
Ettevõtjad saavad kutsuda töökeskkonna konsultandi oma ettevõttesse kirjutades Tööinspektsiooni üldaadressile ti@ti.ee. Konsultanditeenus on tasuta