Sellisele küsimusele tuli 11. augustil Paides toimunud Arvamusfestivalile vastust otsima suur hulk inimesi, kelle seas oli nii ettevõtjaid, õpetajaid, koolijuhte, õpilasi, lapsevanemaid, haridusametnikke kui ka poliitikuid.

Urmas Vaino juhitud arutelu käigus leiti, et noortele antavad teadmised on Eestis väga head, kuid puudu jääb motivatsioonist, väärtushinnangutest ja julgusest neid teadmisi ellu viia. Nii ettevõtjad kui ka noored tõid välja, et eriala spetsialistidel jääb kooli lõpetades puudu elementaarsetest igapäevaoskustest.

Ettevõtja Ants Sild rõhutas: „Väärikas ja edukas hakkamasaamine on see, mida haridus peab andma. Meil on selleks vaja teadmisi, oskusi, väärtusi ja hoiakuid, et neid ellu viia. Hetkel on meie koolinoored teadmiste poolest maailma tipus. Nüüd oleks vaja õppida neid teadmisi rakendama!"

Koolijuhid nentisid, et õppekava vajab muutust aine- ja teadmiste kesksuselt inimesekesksele lähenemisele. Juba praegu on koolidel paljuski võimalik valida oma tee ja metoodikad õppekava realiseerimiseks. Fookus ei peaks olema enam küsimusel „Mida õpetada?" vaid keskenduma peaks küsimusele „Kuidas õpetada?".

Samuti toodi välja, et noortes tuleb arendada kriitilise mõtlemise oskust. Inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi sõnas: „Nõustun ettevõtjatega, et õppekava tuleks võtta lahti, süsteemi tuleks muuta. Me pole leidnud selliseid juhte ka ministeeriumi tasemel, kes julgeksid õppekava lahti võtta ja muuta."

Kuidas liikuda teadmiste keskselt inimeste kesksele ja ettevõtlikkust arendavale elulisele haridusele?

Üheskoos nõustuti, et noored vajavad rohkem aktiivset praktilist tegutsemist (learning by doing), mis aitab kaasa nii kohanemisvõime õppimisele, mis on tähtis juba ainuüksi tuleviku tööturul hakkama saamiseks kui ka praktiliste oskuste kasvule. Efektiivseks õppimisvõimaluseks on eduelamuse pakkumine, kuid käsitleda tuleb ka seda, et ebaõnnestumine on elu loomulik osa ja edu saavutamiseks tuleb end edasi arendada.

Programmi Ettevõtlik Kool esindaja Kristi Goldberg lausus: „Kool keskendub faktiteadmistele ja arvatakse, et ettevõtlikkus ei saa sellega koos tunnis eksisteerida – saab küll! Õpetajal on vabadus teha võib-olla palju rohkemat, aga kas ta on sellest teadlik, kas organisatsioon julgustab ettevõtlikult mõtlema?

Ettevõtlusõppe õpetaja Elbe Metsatalu lisas, et noori tuleb ette valmistada ka ebaõnnestumisega toimetulekuks ning edu nimel pingutamiseks. Läbi eluliste tegevuste ja pingutuste on kõige parem teadmisi, oskusi omandada. Õpilasfirmas tegutsedes õpitakse ettevõtlust ja arendatakse ettevõtlikkust, oskusi elus toimetulekuks. Riiklik õppekava annab võimalusi, iseasi, kas kool ja õpetajad tahavad ja julgevad senist õpetamist muuta.

Kokkuvõtteks jäi kõlama Ants Silla öeldu: „Peame saama tööandjad ja koolid teineteisele lähemale. Igal koolil võiks olla paar ettevõtet, kellega tehakse regulaarselt koostööd, et noored saaksid rohkem praktiseerida, harjutada, tutvuda. Loomulikult on see ettevõtjale lisakoormus, kuid ka võimalus järelkasvu arendamiseks."

5 mõtet, kuidas iga osapool panustada saab:

Koolijuhi ülesanne on tagada õpetajate enesearendamise võimalused uuenduslike metoodikate omandamiseks ning julgustada ja toetada nende kasutamist. Õppekavas on juba praegu vabadus neid meetodeid kasutada.

Õpetaja kätes on teha tunnid eluliseks ja huvitavaks, selleks vajalikke metoodikaid omandades ja õppides ning võimalusi otsides. Õppesse praktilisuse toomiseks tuleb kaasata ka väliseid koostööpartnereid, oma ala asjatundjaid. Ettevõtlikkuse arendamisel on olulised eeskujud, olgu selleks mõni koostööpartner, õpetaja või lapsevanem.

Ettevõtjaid, kes on valmis panustama, oma teadmisi ja kogemusi jagama, on palju. Koolide ja ettevõtete koostöö võiks muutuda süsteemseks, igal koolil võiks olla mõned püsivad koostööpartnerid-ettevõtted.

Noored tunnevad puudust elulisi oskusi pakkuvast haridusest, mis peaks tasakaalustama tuupimist –noored on valmis uuenenud õpikäsitluseks, kuid kool alati ei paku seda piisavalt. Noored peaksid ka ise rohkem välja pakkuma, kuidas neile õppida meeldiks, keda kutsuda külalistundi andma või kuhu minna õppekäigule.

Lapsevanemad saavad alati olla koolidele koostööpartneriteks. Suurem osa lapsevanemaid töötavad kuskil või on ise tööandjad, ettevõtjad. Tutvustage enda valdkonda noortele, aidake muuta õpet praktilisemaks.

Arutelu korraldasid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu, Maakondlikud Arenduskeskused ja Huvitav Kool.