Autorid: uimastite ja sõltuvuste osakonna narkootikumide valdkonna juht Katri Abel-Ollo ja terviseturunduse osakonna projektijuht Merlin Mitt

Süstlajääkide uuring annab vastuse, milliseid psühhoaktiivseid aineid narkootikume süstivad inimesed Eestis tarvitavad. Uuring võimaldab saada hea ülevaate piirkondlikust narkoturust, anda sisendi tarvitajate hoiatamiseks ning planeerida paremini kahjude vähendamise (sh üledoosi ennetus) ja ravi tegevusi. Esimene sarnane uuring viidi Eestis ellu 2021. aasta kevadel Tallinna ja Narva kahjude vähendamise teenustes. Süstaldes sisalduvate narkootikumide jääke on keemiliselt analüüsitud ka teistes Euroopa linnades, mis koonduvad rahvusvahelise ESCAPE projekti (European Syringe Collection and Analysis Project) alla.

Kokku oli 2023. aasta uuringu valimis 430 süstalt, mis koguti kahjude teenuse raames mais ja juunis. Süstlad valiti välja juhusliku valiku alusel. Oluline oli, et need oleksid visuaalselt terved ja tunduksid hiljuti kasutatud. Uuringus osalesid Tallinna, Maardu, Narva, Kohtla-Järve, Kiviõli, Rakvere, Jõhvi, Tartu, Paide ja Pärnu kahjude vähendamise üksused.

Enamik süstaldest sisaldas ühte psühhoaktiivset ainet (72%). Uuring näitas, et amfetamiin on endiselt enim süstitav narkootikum Eestis. Amfetamiini sisaldas 65% analüüsitud süstaldest (2022. aastal 66%). Võrreldes 2022. aastaga, on hüppeliselt kasvanud nitaseene sisaldavate süstalde osatähtsus. Nitaseenide grupi sünteetilisi opioide (protonitaseen, metonitaseen, N-desetüül-isotonitaseen) sisaldas 29% süstaldest (2022. aastal 6%). Levinuimaks nitaseeniks oli 2023. aasta uuringu järgi protonitaseen (19%), millele järgnes metonitaseen (7%) ja N-desetüül-isotonitaseen (5%). Nitaseenide süstimine on levinud Harjumaal ja Kohtla-Järvel.

Uudise vahendas SA Järvamaa lehele:

Maive Premet
Rahvatervise ja turvalisuse spetsialist