Järva vallavalitsus viis koos SA Järvamaa toel oma haridusjuhid tutvuma Soome haridussüsteemiga. Täpsemalt külastati Ilmajoki ja Seinäjoki piirkonda. Õppe- ja kogemusreis toimus 21. kuni 24. novembril. Esmaspäeva hommikul sõideti koos Soome ja sõideti pea kuus tundi bussiga sihtkohta. Esimene päev kulus ainult kohale jõudmiseks. Teisipäeval kohtuti Lõuna-Soome Kolledžiga, kus tutvustati Soome riigi haridussüsteemi ja tutvustati, kuidas see süsteem toimib nende koolis. Samal päeval saime külastada uut lasteaeda, mis oli alles värskelt valminud ja uut kooli, ehk siis algkooli, kus õppisid 1.-6. klassi õpilased. 

Kogesime, et õpilase õppekeskkond oli kujundatud nii, et tal oleks võimalikult hea õppida. Kõnetas, et peale põhikooli aitab õpilasel saada edasi õppima koolis töötav karjäärinõustaja, kes tutvustab õpilasele vastavalt tema soovidele võimalusi ja karjäärinõustaja on veendunud, et õpilane läheb ikka edasi õppima ega lähe nö haridusmaastikul kaotsi. See on asi, mida meil on soomlastelt õppida.

Järva-Jaani Gümnaasiumi direktor Annela Tammiste jaoks oli kõige paeluvam noortega tegelemine - ainsaks valikuks peale põhikooli lõppu ei olnud gümnaasium või kutsekool, sealt edasi ülikool. Variante oma kutsumus leida on Soome noortel rohkem ning karjäärinõustajad-noorsootöötajad hoiavad näppu pulsil. Teda kõnetas veel see, et oli võimalik võtta vaheaasta ning parandada hindeid ja proovida erinevaid erialasid. Lisaks pandi tugevalt rõhku karjäärinõustaja tööle, kes aitas leida noortele sobiva tee. Koolijuht arvab, et selline suhtumine ja korraldus on oluline, et keegi ei kaoks n-ö süsteemi ära - kui pakume noorele rohkem valikuid õppida ja end arendada ei taga me neile ainult head haridust ja kohta tööturul, vaid võime päästa ka nende vaimse tervise.

Koolidirektor toob välja, et võiks rakenduda tugisüsteem. Ta toob näiteks, et iga pikema puudumise järel võetakse ühendust perega ja leitakse sobivad tugiteenused enne, kui palutakse töid järele vastata. Lisaks võiks olla meie koolid sarnaselt Soome omaga rohkem paindlikumad ning õpilaskesksemad - õpilase koolitee ei sõltu klassinumbrist, vaid seni kuni vajalik on omandatud. Tahaksin väga, et meie noortel ei oleks nii suurt stressi ja muret oma tulemuste pärast, vaid õppimise keskmes oleks ikkagi nemad - neid asju mida oskad, üle kordama ei pea; neid asju, milles vajad abi, õpetatakse sulle lähtuvalt sinu pädevustest.

Annika Orulale, kes on Aravete Keskkooli ja Albu Põhikooli juht, meeldisid suurte ruumidega avarad noortekeskused, kus said käia noored pärast kooli. Noortekeskuste kujundamisel ja sisustamisel oli kasutatud noorte abi, seega olid ruumide sisustus nende noorte näoga. Küllap leiab noor keskusesse tee tihedamini, kui see on just selline koht, kus ta end hästi tunneb. Veel meeldis talle mõte, et noorsootöötajaid koolitatakse juba kutsekoolis. Eestis on noorsootöötajaks võimalik õppida kõrgkoolis ning esialgu bakalaureuseõppes ning hiljem magistriõppes. Kahjuks on aga paljudes noortekeskustes (vähemalt tema enda kogemuse põhjal) noorsootöötajad, kellel puudub igasugune noorsootööalane haridus. Tal on hea meel, et neil on võimalik läbida erinevaid koolitusi, kuid kahjuks ei taga see noorsootöötajale kutset. Samas näeb ta, et kutsekoolid ja vastava kompetentsusega spetsialistid on maakondades olemas, noortekeskused otsivad pidevalt uusi töötajaid- miks mitte vaadata kogu see süsteem üle ning õppida Soomest, kuidas seda teha.

Veel märkas ta, et kui nutikalt nad kasutavad ära lasteaedades ja koolides kogu majas oleva ruumi. Kui ühes tema lasteaias on eraldi söögituba ja teises suur saal, siis neil on kõik see viidud ühte suurde ruumi, mida on võimalik erinevate vahekardinatega muuta vastavalt vajadusele suuremaks ja väiksemaks, pidulikumaks ja töisemaks. Sama ruumi nurgas on klaver muusikatundide läbiviimiseks. Toolid ja lauad on ratastel, et neid oleks võimalik kiirelt liigutada ja ümber tõsta. Iseenesest ei ole selles midagi uut, samas oli tema jaoks see väike meeldetuletus. Nüüd ta vaatab enda asutustes kindlasti ringi avatud silmadega, et muuta ruumid multifunktsionaalseteks ning  suurema osa ajast tühjana seisvad ruumid kasutusse võtta. Veel sümpatiseeris talle see, kui rahulikud olid õpetajad ja õpilased. Ei teagi, kas see on rahvuslik eripära või väga hea kasvatustöö vili. Ise nad rõhutasid, et neil on õpetaja ametikohale konkurss ning valitud õpetajad on enda tööga väga rahul. Eks see nii ju olegi. Ka värsketele lastevanematele rõhutatakse, et õnnelik lapsevanem = õnnelik laps. Tähendab, senisest veelgi rohkem peab pöörama tähelepanu ka õpetajate heaolule.

Haridusjuhid said palju mõtteid ja ideid, mida mõelda ja mida ka tulevikus rakendada. Taolisi õppe- ja kogemusreise on mõistlik jätkata ka tulevikus.

 

 

Uudise koostas:

Riina Hiob

Noorte ettevõtlikkuse koordinaator

SA Järvamaa

riina@jarva.ee