23. jaanuaril toimus Põltsamaa kultuurikeskuses Eesti Maaülikooli poolt korraldatud infopäev "Kesk-Eesti (Järvamaa, Jõgevamaa, Viljandimaa) ringbiomajanduse teekaart: head praktikad ja biomajanduse väärtusahelate potentsiaal". 

 

Ringbiomajanduse teekaart määratleb Eesti ringbiomajanduse arengu peamised tegevussuunad, arenguks vajalikud tegevused ning on aluseks piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide koostamisele. Viimased lähtuvad kohalikest bioressurssidest, kogukondade ja omavalitsuste vajadustest ja võimalustest ning neis on sõnastatud tegevused uudseteks kohalikeks algatusteks ja koostöövormideks. Mõiste ringbiomajandus ühendab endas bio- ja ringmajanduse põhimõtteid ning biomajanduse potentsiaali, et asendada fossiilseid materjale kestlikuma biopõhise toormega ning väärindada seda ringmajanduse ja kaskaadkasutuse põhimõtetest lähtuvalt. 

 

2023. aasta oktoobris alustasid Eesti Maaülikooli teadlased piirkondlike bioressursside kaardistamisega kahes Eesti pilootpiirkonnas: Lääne-Eestis ja Kesk-Eestis.  

 

Põltsamaa kultuurikeskuses toimunud infopäev on osa Kesk-Eesti bioressursside kaardistamise projektist. Infopäeval võtsid sõna Maimu Kelder sihtasutusest Järvamaa ja Rando Värnik Eesti Maaülikoolist, kes tutvustas lisaks ringbiomajanduse teekaardi projektile ka kääritusjäägi võimalusi väärindamiseks. Oma kogemusi ringbiomajanduse põhimõtete rakendamisest ettevõttes jagasid Sulev Nõmmann (OÜ Siidrikoda), Teodor Tõks (OÜ Kobrit), Katrin Jõgi (OÜ Fibenol) ja Piret Sepp (OÜ Tikupoiss). OÜ Siidrikoda töötas koos teadlastega välja uue toote mahla pressimisest tekkinud jääkidest. OÜ Kobrit toodab vedelsõnnikust biohuumust kompostimise teel. OÜ Fibenol leiab innovaatilisi lahendusi puidutööstuse jääkidele. OÜ Tikupoiss planeerib kogu vajaliku elektri toota kohapeal ning toidujäätmed anda kohalikele loomakasvatajatele. 

 

Projekt "Piirkondliku ringbiomajanduse teekaardi koostamise piloteerimine valitud Eesti piirkondades" lõppeb 2024. aasta lõpus ja selleks ajaks peab Kesk-Eesti ringbiomajandus kaardistatud olema. See saab olema aluseks piirkondliku biomajanduse  lisandväärtuse kasvule, uuteks algatusteks ja koostööks ning kohalike bioressursside kestlikumale kasutusele.