Noorte ettevõtlikkuse suuna tegevusi Järvamaal toetavad
Euroopa Regionaalarengu Fond

  

« Tagasi

Kodanikuhariduse uuring kinnitab, et Eesti noored on teadlikud kodanikud

Valminud on rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu (ICCS) Eesti raport, milles osales 3961 kaheksanda klassi õpilast 254-st Eesti koolist.

Uuring keskendus õpilaste ühiskonnaalastele teadmistele, hoiakutele ja ühiskondlikule osalusele. Lisaks õpilastele koguti andmeid kaheksanda klasse õpetavatelt õpetajatelt ja koolijuhtidelt.

Eesti õpilased on oma ühiskonnaalaste teadmiste poolest 2022. aasta uuringus osalenud riikide võrdluses Taibei (Hiina), Rootsi ning Poola järel neljandal kohal. Kui enamikus riikides on võrreldes 2016. aasta uuringuga õpilaste sooritustase langenud, siis Eesti õpilaste tulemused on jäänud pea samale tasemele kui 2016. aastal. Sooritustase langust on uuringus põhjendatud COVID-19 pandeemiaga.

Lisaks teadmiste tasemele hindamisele koguti hulgaliselt materjali demokraatlike väärtuste, kodanikuhoiakute ja noorte planeeritava osaluse kohta.

"Saame jätkuvalt rõõmustada Eesti õpilaste kõrgetasemeliste ühiskonnaalaste teadmiste üle. Usutavasti näitab see muuhulgas meie koolide ja õpetajate paremat võimekust distantsõppe olukorraga kohaneda," ütles Eesti uuringu juht Meril Ümarik. „Samas on murettekitav et Eesti õpilaste kodanikuosaluse näitajad – osalus koolis, kogukonnas ja oodatav poliitiline osalus – on langustrendis ja võrreldes ICCS riikidega oluliselt madalamad. Peaksime pakkuma õpilastele enam võimalusi nii kooli kui erinevate mitteformaalõppe kontekstide kaudu aktiivseks ja vastutustundlikuks kodanikuks olemist harjutada."

Uuringu aruande kaastoimetaja ning Eesti Ajaloo ja Ühiskonnaõpetuse Õpetajate Seltsi esinaise Maarja Tinni sõnul tõi uuring esile murettekitavaid erinevusi tüdrukute ja poiste vahel hoiakutes inimõiguste ning eriti soolise võrdõiguslikkuse küsimustes. „Eriti silmatorkavaks osutusid viimaste negatiivsed hoiakud, mis näitasid olulist tagasiminekut, eriti naiste rolli ja osalusega seotud poliitilistes küsimustes," ütles Maarja Tinn.

Uuringust selgub, et Eestis on endiselt palju kõrge sooritustasemega õpilasi ning vähe madala sooritustasemega õpilasi. Eesti õppekeelega koolide õpilaste teadmiste tase on jätkuvalt kõrgem vene õppekeelega koolide õpilaste omast, kuid see vahe on kahanenud võrreldes 2016. aasta uuringuga, jäädes 46 punkti juurde.

Sarnaselt teiste ICCS 2022. aasta uuringus osalenud riikidega ning ka varasemate uuringute tulemustega, on tüdrukute ühiskonnaalaste teadmiste tase kõrgem kui poistel, vahe on keskmiselt 23 punkti.

Eelmise aasta rahvusvahelises kodanikuhariduse uuringus osales kokku 24 riiki. Lisaks Eestile osales uuringus Brasiilia, Bulgaaria, Colombia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Malta, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Taani, Taibei (Hiina).

Eesti on osalenud rahvusvahelises kodanikuhariduse uuringus (ICCS) alates 1999. aastast. Uuring annab ülevaate kaheksande klasside õpilaste kodanikuhariduse- ja ühiskonnaalastest teadmistest ja hoiakutest ning ühiskondlikust osalusest rahvusvahelises võrdluses.

Uuringuga saab tutvuda ministeeriumi kodulehel: https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/uuringud-ja-statistika/uuringud

28. novembril toimunud uuringu esitlus on järele vaadatav ministeeriumi YouTube kanalil.

 

Uudise vahendas SA Järvamaa kodulehele:

Riina Hiob

Noorte ettevõtlikkuse koordinaator

SA Järvamaa

riina@jrva.ee