EDULOO PEALKIRI: „Loodusega silmitsi"
KOOLI NIMI: Paide Ühisgümnaasium
EDULOO ESITAJA: Anne Kivimäe
EDULOO JUHENDAJA: Anne Kivimäe                               
KLASS/VANUSERÜHM: 8. klass (III kooliaste)
TEGEVUSE ALGUS- JA LÕPPKUUPÄEV: 6. aprill – 27. mai 2016. a        
TEGEVUSE EESMÄRK: Tegevuse laiem eesmärk oli loodusteema kaudu korrata õppeaasta vältel omandatud ilukirjanduslikku (kujundlikku) keelekasutust, avardada suhtumist loodusesse. Kitsam eesmärk oli õppida tundma miniatuuri kui viimistletud sõnastusega meeleolupilti ning luua ise üks selline teos.
TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS: Esimeses tunnis (paaristunnist) lugesime Jaan Kruusvalli lühikest miniatuuri „Puud" (Priit Kruusi „Kahekõne 2. 8. klassi kirjandusõpik" lk 142) ning analüüsisime selle meeleolu, keelekasutust ja arutlesime puude ja inimeste sarnasuste/erinevuste üle. Seejärel panid kõik õpilased oma telefonid laudadele ning lahkusid koolimajast, et leida staadionitaguses metsas või pargis omaette olemise koht. Nad said korralduse jalutada, istuda (kui võimalik) ja jälgida ennast (lõdvestada oma jalad, käed, õlad, selja mõttes, sisendusega), proovida mõtted argielust välja lülitada, vaadelda ja kuulata ümbrust.  Teises tunnis panid õpilased paberile kirja oma tunded ja mõtted, mis omaette olles tekkisid, ning rääkisid sellest ja koostasid plakati. Seejärel õppisime tundma miniatuuri žanritunnuseid.
Kolmandas tunnis töötasid õpilased rühmades. Iga rühm sai õpetajalt ühe loodusfoto ning pidi etteantud kava järgi esialgu märksõnadega kirja panema, milline meeleolu pilti vaadates valdab, milliseid epiteete, võrdlusi (inimesega), metafoore või isikustamisi kujutatud objektide kohta võiks kasutada. Seejärel tuli välja mõelda lugu, kuidas nad sellesse paika looduses sattusid ning kirjutada rühma miniatuur. Õpilased said koduülesande teha mõnest ilusast/huvitavast nähtusest loodusfoto, mis saab nende miniatuuri aluseks. Neljandas tunnis analüüsiti rühmade kirjutatud tekste ning jätkati õpikus leiduva Mathura tekstiga raamatust „Inimene on rohi" ja uuriti, kuidas kasutada oma teksti loomiseks alusteksti (Õ lk 147-148). Õpilased said koduülesande leida õpikutekstidest või keskkonnast tsitaat.com mõni mõte, millele oma miniatuuris toetuda. Vahepealsetes tundides käsitleti katkendeid Daniel Defoe teosest „Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused", Kristiina Ehini kogust „Kaitseala" ning Gerald Durrelli teosest „Minu pere ja muud loomad". Need kõik võisid anda mõtteid oma teksti kirjutamiseks.  Bioloogiatundides käsitleti  samal ajal loodushoiuteemat, inimtegevuse mõju loodusele. Protsessi lõpuks esitasid õpilased oma kodutööd (foto ja sellest inspireeritud lühike miniatuur). Õpetaja printis saadud tööd välja ning lasi need kiletada ning koos lastega pani üles näituse. Viimases tunnis hindasid õpilased üksteise töid täppidega (roheline – sisukas tekst; punane – väga head kujundid, kollane – väga hea foto).
PARTNERITE KAASAMINE:
Partner nr 1: lapsevanemad
Partneri panus: nemad said lapsi aidata fotoaparaadi või telefoni käsitsemise õpetamisel, samuti pildi töötlemisel
Partneri kasu: lapsed suhtlesid oma vanematega, lapsed on tulevikus fotoaparaadi käsitsemisel osavamad, teevad teadlikumalt pilte ehk ka kodusest elust
Partner nr 2: bioloogiaõpetaja
Partneri panus: bioloogiatundides käsitletakse looduskaitse ja keskkonnakaitse temaatikat, samuti inimtegevust keskkonnaprobleemide lahendamisel
Partneri kasu: sündis uus lähenemine käsitletavatele teemadele, koostöökogemus aineõpetuses
Partner nr 3: huvijuht
Partneri panus: kaasabi värviprinteriga printimisel ja kiletamisel
Partneri kasu: koostöö aineõpetusega