Järvamaa Omavalitsuse Liit ja SA Järvamaa Arenduskeskus toetavad igal aastal haridusjuhtide ning haridustöötajate enesetäiendamist, luues võimaluse koguda teadmisi, kuidas oleks võimalik rakendada Järvamaa haridussüsteemis Eesti elukestva õppe strateegiat, mille üheks osaks on ka muutunud õpikäsitus.

2.–6. detsembrini viibisid Järvamaa koolijuhid Hollandis, eesmärgiga tutvuda sealse haridussüsteemi ja koolikultuuriga esimeses ja teises kooliastmes.

Kolme päeva jooksul külastati kolme kooli ja Eesti saatkonda Haagis. Võimalus oli tutvuda rahvusvahelise kooliga, kus õppekeeleks oli inglise keel, ja kahe hollandikeelse kooliga, millest üks oli rohkem uuendustele avatud ning teine pigem konservatiivne. Vaatluse all oli koolielu alates ruumilisest lahendustest kuni õppekorralduse ning hindamiseni. Hollandis lähevad lapsed kooli neljaaastaselt ja õppetööd alustatakse põhikoolis, mis lõppeb 12-aastaselt (seal ei peeta arvestust klasside, vaid vanuserühmade üle). Jõudes vanuseklassi 11–12 aastat ehk Eesti mõistes kuuendasse klassi, sooritab õpilane riikliku testi, mis määratleb õpilase edasise õpitee gümnaasiumi- või kutsehariduse suunal. Seega erinevalt Eestist ei ole õpilasel ja tema vanematel vaba valikut haridusasutuse ja õpitee osas.

Õppetöö on koolis väga hästi toetatud. Kuna klassides on õpilasi üle 20, siis tavaliselt õpetavad klassis õpetaja ja õpetaja abi. Õpperuum on üles ehitatud kompaktselt. Klassid on jaotatud kaheks, millest üks on praktilise ja teine auditoorse töö ala. Praktilises tööalas toimub õppetöö omavahel ühendatud laudade taga. Nii moodustuvad nelja kuni kuue õpilasega grupid, kes saavad erinevaid küsimusi omavahel ja õpetajaga arutada. Auditoorne töö toimub reeglina vaipadel, mis asuvad puutetundlike ekraanide ees, kus vaadatakse videosid ja analüüsitakse neid. Peamiseks erisuseks on Hollandis õpilase enda vastutus. Koolis rakendatav õppekava on kirjutatud mahukalt, kuid lihtsalt. Õpilastele selgitatakse, millest õppetöö koosneb ja millised eesmärgid peavad olema tagasisidestava perioodi lõpuks saavutatud. Õpetajad alustavad õppeaasta läbiviimist selgitades, kuidas toimub õppimine. Nende kahe komponendi tulemusena saab õpilane võtta orienteeruvalt kolme nädala pikkuseks perioodiks endale õpieesmärgi, mille poole püüelda. Õpetaja roll on toetada eesmärkide saavutamist ning viia perioodi lõpus läbi õpilase enesehindamine. See on visualiseeritud tegevus: klassiruumide seintel on erinevad visualiseeritud hindamise vahendid, mis võimaldavad õpilastel määratleda võetud õpieesmärgi saavutamist. Selle tegevusega õpetatakse õpilasele kohusetunnet, vastutusvõimet ja enesehindamise oskust – Eesti haridussüsteemis vastab sellele ennastjuhtiva õpilase mõiste. Hollandis on lahenduse saanud ka Eestis päris pikalt võimatu missioonina näinud ülesanne, kuidas viia läbi üldõpetust/teemapõhist õpetust. Väga selgelt on eristatud temaatiline õpe ja põhiõppeained. Hollandis on üldõpetusest välja jäetud matemaatika ja keeleõpe (hollandi või inglise keel, olenevalt koolist). Antud ained on eraldiseisvad. Ülejäänud ained viiakse läbi üldõpetuse ehk IPC´na, mille keskmes on inseneriteadused, loodus ja keskkond.

Üllatusena saime teada, et ´t Palet koolis on tööle võetud vanematega koostöö koordinaator, kes suhtleb vanematega igapäevaselt, vastab õppetööd puudutavatele küsimustele ja tegeleb vanemate kaasamisega õppeprotsessi, korraldades nendega nn hommikukohvisid. Seega on Hollandi koolisüsteemis lahendatud küsimused, millega meie alles tegeleme. Ennastjuhtiva õpilase ettevalmistamine eluks on nende igapäevane õppeprotsessi osa. Õppereisi analüüsida ja sellest õppida on nii mõndagi, loodetavasti sai iga koolijuht endale ühe või mitu mõtet, mida saaks oma koolis arendada või parendada. 

RAIGO PRANTS
Järva-Jaani Gümnaasiumi direktor