Mul on au avada meie tänane konverents, mis kannab kõnekat nime: „Ebavõrdsus tervises – kas paratamatus?". See pealkiri on ühtaegu provotseeriv ja väljakutseid esitav. See sunnib meid küsima: kas on võimalik, et tervise ebavõrdsus on midagi, millega lihtsalt leppida? Või on see midagi, mida saame muuta? Muuta nii, et seame selle oma valikute ja poliitiliste otsuste tegemisel prioriteediks ja võtame arvesse teadmisi, mida teadus meile pakub ja leiame üheskoos lahendusi?

Ma toon välja mõned kõnekad näited – nende viited leiab TAI rahvastiku tervise aastaraamatust, mis ka veebis kättesaadav.

Meeste ja naiste oodatav eluiga Eestis erineb märkimisväärselt. Mehed elavad naistest 4 aastat vähem. 

Ida-Virumaal on inimeste oodatav eluiga 4 aastat lühem kui Harjumaal. 

Kõrgema haridusega inimeste eluiga on 8-10 aastat pikem kui madalama haridusega inimestel. 

Tervena elavad mehed 3 aastat vähem kui naised (M  56,4 ja N 59,5). 

Eesti parima (Harjumaa, 62 aastat) ja halvima (Ida-Virumaa, 51 aastat) näitajaga maakondade erinevus tervena elada jäänud aastates on 11 aastat.

Meeste suremus tööealises eas (vanuses 25-64) on Eestis üks Euroopa kõrgeimaid. Madalama haridustasemega meestel on suremus 4 korda kõrgem kui kõrgharidusega meestel. See näitab, kui tugevalt mõjutavad tervist inimese elukeskkond ja sotsiaalne staatus.

Ennetatavate surmade hulk on viimase kümne aastaga kahanenud 12%, kuid see arv on endiselt 1,5 korda suurem kui EL-is keskmiselt. Tasakaalustamata toitumine, alkoholi ning nikotiini- ja tubakatoodete tarvitamine, vähene kehaline aktiivsus on põhilised käitumuslikud tegurid, mis põhjustavad ennetatavaid surmasid.

Üle poole täiskasvanud rahvastikust ülekaalus või rasvunud. Meestel esineb liigset kehakaalu oluliselt enam kui naistel.

Kolmandik esimese kuni seitsmenda klassi õpilastest on ülekaalulised. Ülekaaluliste hulk on sõltumata laste vanusest väikseim Harjumaal. Suurema levimusega tulevad esile Lääne-Eesti ja Kesk-Eesti. Ebaregulaarset toitumist esines märksa enam toimetulekuraskustega (50% vs. 45.8% toimetulekuraskusteta) leibkondades (joonis 53)

Ägeda südamelihaseinfarkti diagnoosiga jõudis 2022. aastal haiglasse ligi 2607 inimest. Haigestunutest 61% moodustasid mehed ja 39% naised. Mehed haigestusid naistega võrreldes mitte ainult sagedamini, vaid ka nooremana.

Eestis registreeriti 2023. aastal kokku 627 otseselt alkoholist põhjustatud surmajuhtumit. Neist 472 meest ja 155 naist.

Mehi sureb suitsiidi tagajärjel märgatavalt enam kui naisi - suitsiidide koguarv oli 2023 meestel ligi 3 korda kõrgem kui naistel (143 vs 49).

2023. aastal jõudis psühhiaatri vastuvõtule üle 8600 lapse. Kolmandik 11-15 aastastest tundis viimase kuue kuu jooksul kurbust ja masendust sagedamini kui kord nädalas, tüdrukud osakaal 2 x suurem kui poistel.

Paljude nakkushaiguste vastu saab end kaitsta vaktsineerimisega. Paraku on laste hõlmatus vaktsineeritusega olnud viimastel aastatel langustrendis. Soovituslik hõlmatus leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineerimisel haiguse elimineerimiseks on 95%. 2023. aastal oli hõlmatus nende haiguste vastu vaktsineerimisel Eesti kaheaastaste laste seas 84,4% ning soovitusliku hõlmatuse saavutasid ainult Hiiu, Jõgeva ja Rapla maakond.

Tervishoiukulude omaosalus mõjutab märgatavalt tervishoiuteenuste kättesaadavust ja suurendab vaesusesse sattumise riski. Pensioniealistel kulub tervishoiuteenustele aastas keskmiselt ligi kahe kuu pensioniraha.

Ebavõrdsuse juured ja mõju

Terved inimesed on meie nö kollektiivne tervisevaru, mida Eesti püsimiseks vajame. Statistika näitab täna selgelt, et me ei tee hetkel riigina piisavalt selleks, et Eesti inimeste tervislikke eluviise toetada. Ning me maksame selle ka ühiselt kinni. 

Eestis, nagu paljudes teistes riikides, sõltuvad tervisenäitajad suuresti sellest, kus ja kuidas inimene elab, töötab ning millised on tema majanduslikud ja sotsiaalsed võimalused. Me teame, et inimese tervist mõjutavad palju enam tema elutingimused ja võimalused teha tervislikke valikuid kui näiteks tema geneetiline eelsoodumus või arstiabi kättesaadavus.

Kuid küsimus, mida me täna uurime, pole ainult see, kui suured on erinevused, vaid ka see, kuidas need erinevused tekivad, miks nad püsivad ja kuidas me saaksime neid vähendada. Tervise ebavõrdsus ei tähenda ainult seda, et ühel inimesel on parem ligipääs arstiabile kui teisel. See tähendab ka seda, et meie ühiskonnas eksisteerivad nähtamatud piirid, mis määravad ära selle, kui kaua ja tervena inimesed elavad. Kas see on paratamatus? 

Miks on ebavõrdsuse vähendamine oluline? 

Ebavõrdsuse vähendamine pole oluline ainult eetilistel ja moraalsetel põhjustel – kuigi ka need on kahtlemata tähtsad. See on oluline ka seetõttu, et tervise ebavõrdsus mõjutab kogu ühiskonda. Kui suur osa rahvastikust kogeb kehva tervist, on see otseselt seotud ka suuremate kulutustega tervishoiule ja sotsiaaltoetustele, madalama tööviljakusega ning väiksemate majanduslike võimalustega. See mõjutab igaüht meist, olenemata meie sissetulekust või elukohast.

Kuidas vähendada tervise ebavõrdsust?

Tihtipeale saab ebavõrdsus alguse juba enne sündi ning selle säilimis mängivad rolli haridustase, sisstulek, tööhõive ja elukeskkonna kvaliteet. Meie ülesanne täna ja edaspidi on mõelda sellele, kelle ülesanne on neid tegureid mõjutada ja kuidas seda teha. Kas vastutus lasub tervishoiusüsteemil? Või on siin oma roll ka haridusel, sotsiaalpoliitikal ja kogukondlikel organisatsioonidel?

Siin peitubki meie tänase konverentsi tuum: mõista tervise ebavõrdsuse olemust ja otsida lahendusi, mis põhinevad tõenduspõhistel teadmistel ja laialdasel koostööl. Meie eesmärk ei ole leida lihtsat vastust, vaid käsitleda teemat mitmekülgselt ja tuua esile parimad praktikad ja lahendused, mis on juba andnud tulemusi nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Ühiskondlikud muutused ja nende mõju 

Viimastel aastatel on meie ühiskond olnud silmitsi mitmete muutustega – COVID-19 pandeemia, majanduslikud väljakutsed ja sotsiaalsete normide ja üldse igapäevaelu väga kiire muutumine on kõik avaldanud mõju tervisele. 

Eriti tugevalt on need muutused mõjutanud neid, kes olid juba enne haavatavas seisus. Üks asi, mis on selgeks saanud, on see, et ühiskondlikud kriisid teravdavad ebavõrdsust. Kuid need kriisid võivad olla ka võimaluseks muutusteks, kui me õpime neist ja teeme targemaid otsuseid tulevikus.

Kuidas sotsiaalmajanduslikud tegurid mõjutavad tervisekäitumist?

On lihtne öelda, et tervis on igaühe enda kätes, kuid reaalsus on palju keerulisem. Tervist toetavate valikute tegemine pole alati nii lihtne, kui meil puuduvad selleks ressursid, teadmised või keskkond, mis neid valikuid soosib. Kui elame piirkonnas, kus tervislik toit pole kättesaadav või puuduvad turvalised jalutamis- ja spordivõimalused, on keeruline järgida tervislikku eluviisi isegi siis, kui soov on olemas.

Mida tervist soosivam on keskkond, seda vähem peab inimene pingutama, et häid valikuid teha, seda lihtsam tal on. Kui aga keskkond ei soosi tervist toetavate valikute tegemist, siis jääb vastutus rohkem inimesele, nõuab suuremat teadlikkust ja individuaalset pingutust. 

Täna keskendume sellele, kuidas toetada ja luua keskkondi, kus tervislike valikute tegemine pole privileeg, vaid norm.

Ma kutsun teid täna kuulama, osalema ja küsimusi esitama. Oleme kogunenud siia mitte ainult selleks, et jagada teadmisi, vaid ka selleks, et leida uusi viise, kuidas tegutseda. Igaüks meist saab oma teadmiste ja kogemustega aidata luua tulevikku, kus tervislik elu pole sõltuv sotsiaalsest staatusest, haridustasemest või elukohast.

Loodan, et tänane konverents pakub inspiratsiooni, uusi vaatenurki ja praktilisi ideid, mida saame rakendada, et astuda samm lähemale õiglasemale ja tervemale ühiskonnale.

Terved inimesed on meie riigi vundament. Seda vundamenti tuleb ehitada sünni hetkest saati. Aitäh TAI kolleegidele ja headele koostööpartneritele Tervisekassas, Sotsiaalministeeriumis ja Maailma Terviseorganisatsioonis tänase konverentsipäeva ellu kutsumise ja Tervisekassale ka toetamise eest. 

Arvamusloo vahendas SA Järvamaa lehele:

Maive Premet
Rahvatervise ja turvalisuse spetsialist