SA Järvamaa ja Tööinspektsiooni koostöös viidi 21. augustil Paides läbi Tööinspektsiooni teabepäev "Töötamine masinatega - mida jälgida ja millega arvestada?".  

Teabepäeval tõi Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep välja, et Järvamaa on töökeskkonna näitajatelt üldiselt Eesti keskmine, erinevus seisneb selles, et siin on suurem osakaal põllumajandusel. Kõige sagedasemad töökeskkonnaga seotud rikkumised, mida tuvastatakse on puudulik juhendamine ja väljaõpe, puudulikud ohutusjuhendid, puudulikud või puuduvad isikukaitsevahendid, töökeskkonnas ei ole esmaabiandjat ja puudulik töökeskkonna analüüs.  

Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Rein Reisberg kõneles teemal "Masinal on jõud, sinul mõistus - kuidas masinal töötades terveks jääda?" tuues hulga elulisi pildimaterjaliga näiteid tööõnnetustest. Peamise tööõnnetuse põhjusena saab välja tuua kontrolli kaotamise töövahendi üle.  

Kuna haiguslehel olev töötaja ja tööõnnetuse tõttu seiskunud tootmis- või teenuse osutamise protsess on mõlemad ettevõttele rahaline kulu, siis on ennetustöö tähtsal kohal. Väga olulised on ohutusjuhendid ja töötajate ohutuse alase teadlikkuse tõstmine, kõikide masinate ohutuse koolituste läbiviimine, nuppude arusaadav märgistamine, toimivad seadmete ja masinate kaitsepiirded ja ohu seiskamise nupu äratuntav märgistus, olemasolu ja toimimine. Töövahendi juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised peavad olema hästi nähtavad, asjakohaselt märgistatud ning nende funktsioonid arusaadavalt ja üheselt mõistetavad. Ülioluline on ka teiste töötajate teadlikkus, kes ohu korral saaksid appi minna. Siinkohal on olulised masinate ja seadmete kasutus- ja ohutusjuhendid. Tööandja on kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta.  

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ekspert Reino Bürkland rääkis masinate ohutusest ja nõuetest ning sellest, et masinate kasutamisel tuleb jälgida, et  see on tehniliselt korras, omab tootja komplektsust, seda hooldatakse regulaarselt, masina kasutaja on kompetentne ning on jälgitud seadme ohutuse seaduseid ja teisi õigusakte, mis reguleerivad masinate ja seadmetele seatud nõudeid.  

Masinaohutuse parimatest praktikatest kõnelesid Stora Enso Packaging AS  töökeskkonnaspetsialistid Carmen Siirmets ja Imbre Lullu. Nad tõid välja, et nende prioriteet on ohutu töökeskkond ning seda on üles ehitatud juba päris pikalt. Kõige olulisem komponent on töötajate teadlikkus, ajakohased ohutusjuhendid, töötajate oskus ohuolukordadele reageerida, isikukaitsevahendite olemasolu ja nende kasutamine ning masinate ja seadmete teadlik käsitlemine.  Töö on kandnud vilja, sest neil on praeguseks 3000+ õnnetuse vaba päeva ettevõttes. Neil on kasutusel 5S süsteemi ehk Sorteeri – Sära – Sea korda – Standardiseeri - Säilita, mille käivitamisel oli väga oluline roll inimestel endil, kes selle järgi edaspidi töötavad. Lisaks kasutatakse masinatel ja seadetele lukustus ja märgistussüsteemi LOTO ehk Lock out – Tag out. Selle süsteemi peamine eesmärk on, et masinaid ei käivitata enne, kui on veendutud, et see on ohutu. Stora Enso Packaging AS kasutas ka Tööinspektsiooni töökeskonna konsultandi abi, et ettevõtte riskianalüüsi koostada ja soovitab seda kindlasti teistel ettevõtetel kasutada, sest see on aidanud ettevõtte ressursse optimeerida.  

Teabepäeval oli kohapeal võimalus ka nõustamiseks. Nõu andsid Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant ja nõustamisjurist, kes vastasid peamiselt tööohutuse, töötervishoiu ja töösuhetega seotud küsimustele. 

Töökeskkonna riskianalüüsi saab üleslaadida ja täita Tööelu portaalis www.tooelu.ee. Praeguse seisuga on töökeskkonna riskianalüüs üles laetud 48% ettevõtetest. 

Tööandjatele pakub Tööinspektsioon tasuta võimalust kutsuda ettevõttesse töökeskkonna või vaimse tervise konsultant, kes annab nõu, kuidas luua ohutu ja tervist hoidev töökeskkond. Soovi korral kirjuta aadressile ti@ti.ee ja loe lisaks SIIT.